Pöördnoot

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pöördnoot, ka pöörinoot (murdeti jalgnoot, taaginoot, vorut) on kurnpüünis, millel on vaid üks tiib või teine tiib on väga lühike.

Püügiviis ja ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalaparv piiratakse pikema tiivaga sisse ning pöördnoot tõmmatakse spiraalselt kokku. Pöördnooda võrksein peab ulatuma kogu kokkuvedamise ajal pinnast põhjani. Kala kogumiseks on pära, mis kujutab toestamata võrkkotti. Algelistel pöördnootadel pära ei olnud, seda asendas nooda laiem tihedasilmaline ots (lainoot), teine ots (vaalunoot) kitsenes.

Püügipiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis oli selline pöördnoot tuntud 19. sajandi II poolel ja see kuulus ühte tüüpi Skandinaavia pöördnootadega. Ühe tiivaga pöördnootasid tunti Harjumaa lääneosas, Muhus, Kihnus, Tõstamaal ja Saaremaal. Nende hulka kuulus ka Peipsi ragavõrk.

Pärnu lahe ääres tuntakse väikesi ühelaiusi 3 mehega käsitsetavaid pöördnootasid, millega püütakse söödakala. Nendega ühist päritolu on Peipsil ja Võrtsjärvel kasutatavad käänivõrgud.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Pöördnooda definitsioon kalapüügieeskirjas on – lubatud kurnpüünis, veonooda alamliik, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle.[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kalapüügieeskiri § 8.3.2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]