Vähinatt
Vähinatt (lõunaeesti murdes ja Tartumaal ka kahv) on vähipüügivahend.
Vähinatt oli traadist, harvemini puidust rõngas, mis oli kaetud võrgulinaga, nii et moodustus kott, mis riputati nööriga ridva otsas veekogu põhja. Sööt kinnitati nata keskele, et seda ei saaks ära viia. Püügivahendit tuli tihti kontrollida, sest natt ei takistanud vähke lahkumast. [1]
Püüti mitme nataga korraga, söödaks kas kalatükid, vareseliha, nülitud konn vms[2].
Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]
Vähinata definitsioon kehtivas kalapüügieeskirjas – lubatud kurnpüünis, söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga[3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 123
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 173
- ↑ Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 8.2.7