Pärsia kass

Allikas: Vikipeedia
Pärsia kass

Pärsia kass on kassitõug, keda iseloomustab ümar nägu ja lühike koon. Pärsia kasside eelkäijad jõudsid Prantsusmaale ja Itaaliasse 17.sajandi alguses, kui neid toodi sinna Iraanist (ajalooliselt tuntud kui Pärsia).[1] Osa Pärsia kassi aretajatest arvab, et Himaalaja kass ja lühikarvaline eksootiline kass on Pärsia kassi alaliigid, kuid osa inimestest peab neid eraldi tõugudeks. Mõlemad tõud on aga aretatud Pärsia kassist.[2][3]

Tänu selektiivsele aretusele on Pärsia kasside kasukas paljudes erinevates variatsioonides. Aretuse tulemusena saadakse aina lühema koonuga ning lamedama näoga kasse. Lühenenud koon toob endaga kaasa aga palju terviseprobleeme.[4] Pärsia kassidel on suurim polütsüstilise neeruhaiguse esinemissagedus kõigi kassitõugude seas.[5]

Pärsia kass oli The Cat Fanciers' Organizationi järgi 2019. aastal maailma populaarsuselt neljas kassitõug, USA-s oli see tõug populaarsuselt esikohal.[6]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärsia kassi päritolu ei ole päris täpselt teada. Arvatakse, et pikakarvaline Pärsia kass on saadud Euroopa metskassi ja manuli paaritamisel. Pikakarvalisi kasse on esmamainitud Türgis ja Pärsias juba 17. sajandi alguses ja nad levisid sealt kiiresti edasi Itaaliasse ja Prantsusmaale. Prantsusmaalt jõudis Pärsia kass üsna varsti Inglismaale. Inglismaal kogus Pärsia kass kiiresti populaarsust 19.sajandil, kui kuninganna Victoria võttis endale Pärsia kassi.[7]

Tänapäeva Pärsia kass on pika aretustöö tulemus ning paljude erinevate tõugude segunemisest tekkinud tõug.[8] Hiljutine geneetiline uuring näitab, et tänapäevane Pärsia kass ei ole enam pärit Lähis-Idast vaid hoopis Lääne-Euroopast. [9]

Välimus ja iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

Pärsia kass on keskmise suurusega jässakas loom. Neil on pikk karv, mille all on tihe aluskarv, mille eest peaks inimene hoolt kandma, kuna kass ise ei suuda seda teha. Pärsia kassi karvkate võib olla väga paljudes erinevates värvides ning variatsioonides. Pärsia kass on lameda, ümmarguse näoga. Nende koonuosa on lühenenud ning kõrvad on väikesed ja asuvad teineteisest kaugel.[1]

Pärsia kassid on iseloomult leebed kassid. Neile meeldib mängida, aga samas ei ole nad liiga lärmakad. Pärsia kassid sobivad hästi pere ainsaks loomaks kuid nad saavad tavaliselt hästi läbi ka pere teiste loomadega. Nad on väga truud oma omanikule ja neile meeldib tähelepanu pereliikmetelt.[10]

Eluiga[muuda | muuda lähteteksti]

Pärsia kassi eluiga on keskmiselt 12-17 aastat. Nende mediaanvanus on 14,1 aastat. Rootsis tehti uuring, kust selgus, et uuringugrupis olevatest Pärsia kassidest 76% elas vanemaks kui 10 aastat ja 52% elas vanemaks kui 12,5 aastat.[11]

Tervis[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna pärsia kass on brahhütsefaalne kassitõug, siis esineb neil palju terviseprobleeme. Neil on hingamisraskused, silma ja naha probleemid ning poegimisraskused.[12] Kuna nende pisarakanalid on deformeerunud, on Pärsia kassidel tavaliselt pisarate ülevool. Entropioon on haigusseisund, kus silmalaug keerdub sissepoole ja ripsmed hõõruvad silma. See põhjustab valu, põletikku ja suurenenud pisaravoolu.[13] Pärsia kassidel esineb ka trihhiaasi. Sellisel juhul puutuvad silmade ümber normaalsest kohast kasvavad karvad kokku silma sarvkestaga.[14] Düstookiaks nimetatakse poegimisraskuseid. Pärsia kassidel on sageli poegimisraskused, kuna lootel on suur pea ning laiad õlad.[15]

BBC saate "Pedigree Dogs Exposed" mõjul on veterinaarid ja loomade heaolu nimel võitlevad organisatsioonid võtnud tähelepanu alla Pärsia kassid, kuna nende aretamine aina lamedama näo poole põhjustab kassidele terviseprobleeme. Loomade heaolude nimel võitlejad soovivad muuta tõustandardeid, et kassidel esineks vähem hingamisraskuseid. Saksamaal keelati brahhütsefaalsete kasside aretamine, kelle ninatipp on kürgemal kui alumised silmalaud.[16]

Polütsüstiline neeruhaigus (AD-PKD) on pärilik haigus, mille korral kassi neerudes tekivad tsüstid. See on progresseeruv haigus. Tsüstid on kassi neerudes juba sünnist alates, kuid hakkavad elu jooksul suurenema. Tsüstide suurenedes hakkavad tekkima neeruprobleemid ning lõpuks tekib neerupuudulikkus. Tavalislt kujuneb haigus välja seitsmendaks elusaastaks. Haiguse esinemissagedus on Pärsia kassidel 35-57%. Haigust on võimalik kindlaks teha geenitestiga ning antud geeniga kasse on tänu sellele võimalik aretuses mitte kasutada.[17][18]

Polütsüstilise neeruhaiguse sümptomid:

  • Kaalukaotus
  • Depressioon
  • Letargia
  • Suurenenud janu
  • Liigne urineerimine
  • Oksendamine
  • Söögiisu vähenemine
  • Suurenenud neerud[18]

Hüpertroofiline kardiomüopaatia (HCM) on levinuim südamehaigus kasside seas. HCM põhjustab kassidel vasaku südamevatsakese paksenemist ja seetõttu on südametöö vähem efektiivne. Kuna hapnik ei liigu kehas piisavalt hästi ringi, siis põhjustab see rakkude suremist ning südametöö omakorda halveneb. Süda hakkab ebaregulaarselt lööma ja tekivad südamerütmihäired. Arvatakse, et hüpertroofiline kardiomüopaatia on pärilik haigus. Haigus võib põhjustada kassil äkksurma.[19]

Hüpertroofilise kardiomüopaatia sümptomid:

  • Hingeldamine
  • Lahtise suuga hingmine
  • Letargia[19]

Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA) on haigus, mis mõjutab foto-retseptorrakke. Rakkude töö halveneb ning aja jooksul põhjustab see kassi pimedaks jäämist. Tavaliselt kaob kassidel PRA tagajärjel esimesena öösel nägemise võime ning seejärel päeval nägemise võime.[20]

Basaalrakuline nahakartsinoom on kasvaja, mis tuleneb basaalrakkude kontrollimatust jagunemisest. Vähk avaldub tavaliselt peal, seljal või rinnal. See kasvaja on aga Pärsia kassidel pigem haruldane.[21]

Valget värvi kassidel, kaasa arvatud valget värvi Pärsia kassidel, on suurem tõenäosus kaasasündinud kurtusele. Kurtus tekib sisekõrva väärarengu tõttu. Umbes 50% valget värvi kassidel esineb kurtus.[22]

Pärsia kassidel on eelsoodumus maloklusiooni tekkeks. See on hambumushäire ja seetõttu on kassidel häiritud söömine, söögi ning asjade haaramine ning närimine. Pärsia kassidel on söömine raskendatud ka oma lameda näokuju ja lühikese koonu tõttu.[23]

Terviseprobleemid, mis esinevad Pärsia kassidel harvemini:

Hooldus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärsia kassi kasukas vajab igapäevast kammimist, kuna tihe aluskarv pulstub kergesti ja kass ei saa selle hoolitsemisega ise hakkama. Kui lasta kassi karval pulstuda siis tekitab see talle valu ja nahaärritust. Lisaks vajavad hoolitsemist ka Pärsia kassi silmad. Kuna neil on suur pisaravool, siis tuleb nende silmi sageli puhastada.[26]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "Pikakarvaline Pärsia Kass". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.10.2020. Vaadatud 03.11.2020.
  2. ↑ Shaun (05.10.2019). "Persian Cat vs. Exotic Shorthair- What are the differences?". Vaadatud 03.11.2020.
  3. ↑ "Persian vs Himalayan Cat: What's the Difference? (With Pictures)". 11.10.2020. Vaadatud 03.11.2020.
  4. ↑ Bertolini, F., Gandolfi, B., Kim, E. S., Haase, B., Lyons, L. A. & M. F. Rothschild (2019). "Evidence of selection signatures that shape the Persian cat breed". Mammalian Genome. Volume 27. New York City: Springer publishers. Vaadatud 03.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Ward, E. & M. Weir. "Polycystic Kidney Disease in Cats". Vaadatud 03.11.2020.
  6. ↑ "The Cat Fanciers' Association Announces Most Popular Breeds for 2019". 09.02.2020. Vaadatud 03.11.2020.
  7. ↑ Vocelle, L. A. (28.02.2014). "Cats in the 19th Century (part 5 - Famous Cat Lovers)". Vaadatud 03.11.2020.
  8. ↑ "Pärsia kass". Vaadatud 03.11.2020.
  9. ↑ Lipinski, M. J., Froenicke, L., Baysac, K. C., Billings, N., C., Leutenegger, C. M., Levy, A. M., Longeri, M., Niini, T., Ozpinar, H., Slater, M. R., Pedersen, N. C. & L. A. Lyons (2007). "The Ascent of Cat Breeds: Genetic Evaluations of Breeds and Worldwide Random Bred Populations". Genomics. Amsterdam: Elsevier. Vaadatud 03.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ "Pärsia kass". Vaadatud 03.11.2020.
  11. ↑ Shaun (04.11.2019). "Persian Cat Life Expectancy- How Long Do They Live?". Vaadatud 03.11.2020.
  12. ↑ "Persian cats at high risk of health problems, study shows". 17.09.2019. Vaadatud 03.11.2020.
  13. ↑ "Entropioon - sümptomid, põhjused ja ravivõimalused". 2020. Vaadatud 03.11.2020.
  14. ↑ "Trihhiaas Koertel". November 2020. Vaadatud 03.11.2020.[alaline kõdulink]
  15. ↑ Gunn-Moore, D. A. & M. V. Thrusfield (1995). "Feline dystocia: prevalence, and association with cranial conformation and breed". Vet Record. London: BMJ Group. Vaadatud 03.11.2020.
  16. ↑ "Persian". Vaadatud 03.11.2020.
  17. ↑ Noori, Z., Moosavian, H. R., Esmaeilzadeh, H., Vali, Y. & M. Fazli (2019). "Prevalence of polycystic kidney disease in Persian and Persian related-cats referred to Small Animal Hospital, University of Tehran, Iran". Iranian Journal of Veterinary Research. Volume 20. Shiraz: Shiraz University publishers. Vaadatud 03.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ 18,0 18,1 "Autosomaalne dominantne polütsüstiline neeruhaigus (ad-pkd) kassidele". Vaadatud 03.11.2020.[alaline kõdulink]
  19. ↑ 19,0 19,1 "Hypertrophic Cardiomyopathy". Jaanuar 2014. Vaadatud 03.11.2020.
  20. ↑ Llera, R. & C. Yuill. "Progressive Retinal Atrophy in Cats". Vaadatud 03.11.2020.
  21. ↑ Stoewen, D & C. Pinard. "Basal Cell Tumors". Vaadatud 03.11.2020.
  22. ↑ Strain, G. M. (05.11.2009). "Cat Breeds With Congenital Deafness". Vaadatud 03.11.2020.
  23. ↑ Hiscox, L. & J. Bellows. "Malocclusions in Cats - When Teeth Are Misaligned". Vaadatud 03.11.2020.
  24. ↑ "Persian". Vaadatud 03.11.2020.
  25. ↑ "Persian". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2020. Vaadatud 03.11.2020.
  26. ↑ "Persian Cat Grooming Guide". 04.10.2020. Vaadatud 03.11.2020.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärsia_kass&oldid=6257270"