Otto Vellingk
Krahv Otto Vellingk (Otto Wellingk; 1649 Jaama, Ingeri – 19. mai 1708 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane. Fünehoffi vabahärra, Jõhvi, Kurtna, Saglina, Jama ja Wiurela härra.
1666. aastast oli ta krahv Otto Wilhelm Königsmarcki ratsarügemendi rittmeister ja 1668 sama rügemendi major. 1676. aastal sai koos vend Mauritz Vellingkiga Funehåffi vabahärra tiitli.[1] 1678 Hämeenlinna lääni rügemendi ülem, 1683 ratsaväe kindralmajor. 1687 aastast Gästriklandi, Hälsinglandi, Medelpadi, Ångermanlandi, Jämtlandi, Härjedaleni ja Lapplandi asehaldur, ning 1693 kindralleitnant ja Skåne kindralkuberner. 4. juulil 1698 ülendas Karl XII ta ratsaväekindraliks ja määras Narva, Ingeri ja Käkisalmi lääni kuberneriks.
Põhjasõja alguses 12. maist 1700 Ingerimaa ja Liivimaa vägede kindral en chef. Rootslastele võidukas Narva lahingus juhtis Rootsi väe vasakut tiiba. Osales veel Spilve (8. juuli 1701), Kliszówi (9. juuli 1702), Lembergi (Lvivi piiramine, 27. august 1704) ja Ponieci (31. oktoober 1704) lahingutes.
27. detsembrist 1705 kuninglik nõunik ja Turu õuekohtu president.[2] 4. juulil 1706 sai krahvitiitli.
Krahv Otto Wellingk suri 9. mail 1708 Stockholmis.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Otto Wellingki vanemad olid 1656 Narva jões hukkunud Jeço härra Otto Gotthardsson Wellingk [3] ja Kristina Mannersköld (surn. 1679). Tema ema oli Rootsi sõjaväelase ja riigitegelase Nils Assersson Mannersköldi tütar, vend Mauritz Vellingki (1651–1727) Rootsi diplomaat, kindral, krahv ja Ekenäsi lossi omanik. Õde Elsa Wellingk abiellus Päädeva mõisnik Ewert Wolmar von Wrangelliga (surn.1695), kes oli lesestunud abielust Tallinna asehaldur Philipp Crusiuse tütrest Maria Elisabeth Krusenstjernast ja oli Eestimaa rüütelkonna peamees Berend Johann von Wrangelli ämm.
Otto Wellingk abiellus 1683. aastal Tallinnas Ērgļi (sks Erla) vabapreili Johanna Margaretha von Tiesenhauseniga (sünd. 1664), kes oli Viiburi asehalduri, Rakvere, Porkuni, Kohala, Paunküla, Harmi ja Lagedi mõisniku, Erla vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhauseni (1628–1710) ja Anna von Uexkülli (maetud 1701) tütar. Abikaasa vanematest õdedest Anna Magdalena (surn. 1706/07) oli abielus Hans von Ferseniga ja Hedwig Elisabeth (1652–1694) Otto Magnus von Esseniga.[4] Pärast mehe surma oli abikaasa Peeter I tütre Anna Petrovna õukonnadaam.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 115-116".
- ↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, Helsingi: Frenckell 1834 lk.28-30
- ↑ Gotthard Wellingi (1624–1659) biograafia raamatus "Conrad Jacob Hiltebrandt's Dreifache Schwedische Gesandtschaftsreise nach Siebenbürgen, der Ukraine und Constantinopel (1656-1658)", / mit Unterstützung des Kungl. Samfund för utgivande av handskrifter rörande Skandinaviens historia zu Stockholm nach der Stettiner Handschrift herausgegeben und erläutert von Franz Babinger. Stockholm, 1937 ISSN 0347-9579 & Leiden: Brill 1937, lk. 28
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Band 1 Görlitz. 1930 lk.399
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Elulugu Nordisk familjebok 1921, lk.1083 (rootsi keeles)
- Elulugu Svenskt biografiskt handlexikon 1906, lk. 704-705 (rootsi keeles)
- Eesti Ajalooarhiiv: Plakat Narvas kehtestatavate kaubaveo tariifide kohta, 3. august 1699
- Eesti Ajalooarhiiv: Otto Vellingki korraldus: Kõiki Liivimaa elanikke kutsutakse üles astuma väeteenistusse, kusjuures talupoegadele lubatakse vabastamist koormistest vastavalt nende teenistusele., 5. august 1700
- roskildehistorie.dk: Sugupuu
- Sugupuu (soome keeles)
| Eelnev Rutger von Ascheberg |
Skåne kindralkuberner 1693–1698 |
Järgnev Carl Gustaf Rehnskiöld |
| Eelnev Otto Wilhelm von Fersen |
Ingerimaa kindralkuberner 1698–1703 |
Järgnev ' |
| Eelnev Krahv Gabriel Falkenberg |
Turu õuekohtu president 1705–1708 |
Järgnev Krahv Johan Creutz |