Ossip Pjatnitski
Ossip Pjatnitski, venepäraselt ka Jossif Pjatnitski (Осип Аронович Пятницкий, sünnijärgne nimi Иосель Ориолов Таршис; 29. jaanuar (vkj. 17. jaanuar) 1882 Vilkomir, Kovno kubermang – 29. juuli 1938 Moskva) oli Nõukogude partei- ja riigitegelane; üks ülemaailmse kommunistlikke parteisid ühendanud Kommunistliku Internatsionaali juhte ning kominterni salajase luure- ja sidevõrgustiku OMC juht; rahvuselt juut.
Ossip Pjatnitski liitus VSDTP revolutsioonilise liikumisega 1898. aastal, pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni oli ta aastatel 1919–1920 Venemaa raudteetööliste ametiühingu esimees ning 1918–1922 Moskva Nõukogu Täitevkomitee liige ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige. 1920. aastast oli Pjatnitski VK(b)P Moskva linnakomitee sekretär; aastatel 1920–1921 VK(b)P KK liikme kandidaat, 1923. aastast Kominterni Täitevkomitee sekretär, aastatel 1924–1927 ÜK(b)P Keskkontrollkomisjoni liige ja 1927–1937 ÜK(b)P KK liige.
Arreteeriti 27. juulil 1937. Mõisteti surma 28. juulil 1938, lasti maha 29. juulil 1938. Rehabiliteeriti postuumselt 1956. aasta jaanuaris.[1]