Ortenburgi riigikrahvkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2016) |
See artikkel räägib Saksa-Rooma riigikrahvkonnast. Kärnteni hertsogkonna krahvkonna kohta vaata artiklit Ortenburgi krahvkond. |
Ortenburgi riigikrahvkond 1120–1805 | |
 Vapp
| |
 Ortenburgi territooriumid aastatel 1350–1789. | |
| Valitsusvorm | vasallkrahvkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riik |
| Pealinn | Ortenburg (Baieri) |
Ortenburgi riigikrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik tänapäeva Alam-Baieris Saksamaal. See paiknes maadel Ortenburgi lossi ümber, umbes 10 km Passaust läänes. Kuigi Ortenburgi (varem Ortenbergi) krahvid tekkisid 12. sajandil Reini Sponheimide (Spanheimide) kõrvalharuna, kes valitsesid siis Kärnteni hertsogkonda, pole sugulust Kärnteni Ortenburgi krahviperekonnaga olnud võimalik tõendada.
Esimest Ortenburgi krahvi Rapoto I-t on mainitud 1134. aasta paiku. Sündinud Kraiburgis Kärnteni hertsogi Engelbert II neljanda pojana, sai ta enda omandusse mitu Spanheimi perekonna valduses olnud Baieri territooriumit, kui tema vanemad vennad Ulrich ja Engelbert III järgnesid oma isale Kärntenis ja Istrias. Rapoto püstitas Ortenburgi lossi 1120. aasta paiku, misjärel hakkas ta end kutsuma Graf von Ortenberg. Kui tema vend Engelbert III aastal 1173 pärijateta suri, sai ta märkimisväärse arvu territooriume oma võimu alla ühendada ja kinnitas oma sõltumatust, kui Baieri hertsogitiitel läks aastal 1180 Wittelsbachidele. Pärast seda, kui Wittelsbachi Otto VIII mõrvas aastal 1208 Saksa kuninga Švaabi Philippi, oli Rapoto poeg krahv Rapoto II Baieri pfaltskrahvi ametis.
Kuid Rapoto II järglased sattusid varsti kibedasse konflikti naabruses asunud Passau piiskoppidega ja ka mõjuvõimsate Austria Babenbergidega. Pärast krahv Rapoto III surma aastal 1248 läksid tema territooriumid, samuti pfaltskrahvi amet tagasi Wittelsbachidele. Ortenburgi territoorium vähenes veelgi käimasoleva pärandikonfliktiga Rapoto III vennapoja Heinrich II ja tema vendade vahel, millest aastal 1275 eluga välja tulnud krahv Rapoto IV säilitas vaid maad ümber Ortenburgi lossi.
Pärast Ortenburgi krahvi Heinrich IV surma aastal 1395 jagunes krahvkond Ortenburg-Altortenburgiks, Ortenburg-Neuortenburgiks ja Ortenburg-Dorfbachiks. Neuortenburgi haru päris Altortenburgi krahvkonna aastal 1444 pärast Etzel I surma ja Dorfbachi krahvkonna aastal 1462 pärast krahv Alram II surma. Vahepeal langes krahvkond Wittelsbachide Baieri-Landshuti hertsogkonna mõju alla ja asus 1503. aasta Landshuti pärilussõjas ka Baieri-Müncheni hertsogi Albrecht IV poolele. Kui Cilli krahvide dünastia krahv Ulrich II surmaga aastal 1456 hääbus, nõudsid Ortenburgi krahvid Kärnteni Grafschaft Ortenburg, kuid ei suutnud tõestada mingit sugulust peale nime sarnasuse.
Ortenburg-Neuortenburgi krahvi Joachimi ajal pöördus riik aastal 1563 protestantismi, mille vastu oli ägedalt Baieri hertsog Albrecht V, kes lootis käppa peale panna otse keisrile alluvale Ortenburgile, mis siiski kinnitati keiserliku õuekohtu poolt aastal 1573. Krahvkond jäi luterlikuks enklaaviks peamiselt katoliikliku Baieri maade sees ja sai Kolmekümneaastase sõja ajal pagendatute pelgupaigaks.
Kuigi sügavalt võlgades pärast arvukaid kohtuasju Wittelsbachi hertsogite vastu, säilitas Ortenburg-Neuortenburg oma sõltumatuse kuni aastani 1805, kui krahv Joseph Carl Leopold müüs selle lõpuks Baieri kuurvürstile Maximilian I Josephile. Krahvkond liidendati keisririigi kaotamise käigus aastal 1806 äsjaloodud Baieri kuningriiki.
Oma krahvkonna eest sai krahv aastal 1806 endise Tambachi kloostri (täna Weitramsdorfi osa) Frangimaal, mis ülendati Ortenburg-Tambachi riigikrahvkonna seisusse, kuid sai mediatisatsiooniga õige varsti Würzburgi suurhertsogkonna osaks ja läks aastal 1814 Baieri kuningriigile. Sealt alates kuulusid Ortenburgi krahvid mediatiseeritud vürstiperekondade hulka. Aastal 1827 ostis krahv Joseph Carl oma perekonna iidse residentsi, Ortenburgi lossi Baieri kroonilt tagasi. Kuid krahv Alram (1925–2007), kes pöördus katoliiklusse, müüs selle aastal 1971. Tema poeg, krahv Heinrich (sündinud aastal 1956), Hohenzollerni printsessi Désirée endine abikaasa omab Tambachi lossi (endine klooster) ja selle suurt mõisa tänapäevani.
Ortenburgi krahvid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rapoto I (1134–1186), ka Murachi krahv aastast 1163 ja Kraiburgi krahv aastast 1173
- Rapoto II (1186–1231), poeg, Kraiburgi krahv ja Baieri pfaltskrahv aastast 1209, üheskoos oma vennaga
- Heinrich I (1186–1241), ka Murachi krahv 1186–1238
- Rapoto III (1231–1248), Rapoto II poeg, Kraiburgi krahv, ka Baieri pfaltskrahv, suri meessoost pärijateta
- Heinrich II (1241–1257), Heinrich I poeg
- Heinrich III (1297/1321 – 1345), Rapoto IV poeg
- Heinrich IV (1346–1395), Heinrich III poeg
- [[Georg I (Ortenburg)|Georg I (1395–1422), Heinrich IV poeg, Ortenburg-Neuortenburgi krahv 1395–1422, Ortenburgi riigikrahv 1395–1422
- Heinrich V (1422–1449), Ortenburg-Neuortenburgi krahv
- Etzel I (1395–1444), Heinrich IV poeg, Ortenburg-Altortenburgi krahv 1395–1444, Ortenburgi riigikrahv 1422–1444
- Alram I (1395–1411), Heinrich IV poeg, Ortenburg-Dorfbachi krahv
- Alram II (1411–1460), Alram I poeg, Ortenburg-Dorfbachi krahv 1411–1460, Ortenburgi riigikrahv 1444–1460
- Georg II (1461–1488), Heinrich V poeg, Ortenburg-Neuortenburgi krahv 1449–1488, Ortenburgi riigikrahv 1461–1488
- Sebastian I (1488–1490), vend, Ortenburgi riigikrahv 1488–1490
- Wolfgang (1490–1519), Georg II poeg
- Ulrich II (1519–1524), Sebastian I poeg
- Christoph (1524–1551), vend
- Joachim (1551–1600), Christophi poeg
- Heinrich VII (1600–1603), nõbu, Ulrich II lapselapselaps,
- Georg IV (1603–1627), nõbu, Ulrich II lapselapselaps
- Friedrich Casimir (1627–1658), Heinrich VII poeg
- Georg Reinhard (1658–1666), Georg IV poeg
- Christian (1666–1684), vend
- Georg Philipp (1684–1702), Georg Reinhardi poeg
- Johann Georg (1702–1725), Georg Philippi poeg
- Karl III (1725–1776), Johann Georgi poeg
- Karl Albrecht (1776–1787), Karl III poeg
- Joseph Carl (1787–1805), Karl Albrechti poeg