Orgies gen. Rutenberg

Allikas: Vikipeedia
Orgies gen. Rutenbergi suguvõsa parunivapp

Orgies gen. Rutenberg, varem Rhein ja Orgies, ka Orgas ja Orgis oli Pommerist pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Rhein (Pommeri aadlisuguvõsa)

1241. aastal on Taani hindamisraamatus nimetatud mitme küla omanikuna Taani kuninga vasalli Leo de Renot.[1] Ilmselt põlvnes ta XII sajandi lõpul Braunschweigist Pommerisse siirdunud aadlisuguvõsast.[2] Tema valduste hulgas oli Kose kihelkonnas viie adramaa suurune Oru küla (Orkæ), mille järgi sai suguvõsa ka oma nime Orges.[3] Kuna talle kuulus ühtlasi maavaldus Ruila külas, siis on võimalik, et temast põlvnes ka Tallinna Ruggele raeperekond.[4] Henricus de Rinist, kes oli samuti 1241. aastal Taani kuninga vasall Eestimaal ja tõenäoliselt Leo de Reno vend, põlvnesid ilmselt Suycke (Juuru kihelkonna Siuge küla järgi) ja Nattamule (Rapla kihelkonna Nadalama küla järgi) vasallisuguvõsad.[5]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Orgas[muuda | muuda lähteteksti]

Orgies gen. Rutenberg[muuda | muuda lähteteksti]

Orgise ja Orgies gen. Rutenbergi mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Leedu:
    • Pakriauniai (Pokrewen)
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Stakenberģi (Eichenangern) (u 1531−1565), Urga (Orgishof, tollal Idel) (XVI sajandil), Vīķi (Zarnau) (XVI sajandil)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 827.
  2. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 827.
  3. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 520.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1939, lk 673.
  5. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 827-828, 888.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1939. Lk 667-689 [1].
  • Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 888-889.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]