Munarakk

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ootsüüt)
Munarakk

Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk. Munarakud paiknevad munasarja folliikulites nende kõigis arengustaadiumides - primordiaalsetes, primaarsetes, sekundaarsetes ja antraalsetes folliikulites. Kõigis neis munasarja folliikuli arengustaadiumides on munarakk peatunud meioosi esimeses profaasis.[1]

Menstruaaltsükli jooksul vabaneb ehk ovuleerub igal kuul munasarjast tavaliselt üks munarakk, mis on viljastumisvõimelike 24 tundi[2]. Kui munarakk ja seemnerakk ühinevad viljastumise käigus, moodustub diploidne rakk (sügoot), millest areneb uus organism.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Imetajate munaraku avastas 1827. aastal embrüoloogia- ja arengubioloogiaalase uurimistöö käigus Eestist pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud teadlane Karl Ernst von Baer[3].

Moodustumine[muuda | muuda lähteteksti]

Munarakkude teke saab alguse juba varases looteeas. Primordiaalsed sugurakud liiguvad varasesse gonaadi ning moodustavad seal oogoone. Oogoonid prolifereeruvad mitoosi teel ning neist saavad primaarsed ootsüüdid. Seejärel leiab aset esimene meiootiline rakujagunemine, misjärel primaarsed ootsüüdid arestitakse esimese meiootilise rakujagunemise profaasis kuni saavutatakse suguküpsus.[4]

Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja arvatakse, et naise elu jooksul neid juurde ei moodustu[5]. Mõned uuringud on leidnud, et imetajate munasarjades leidub munasarja tüvirakke, kuid endiselt pole teada, kas need tüvirakud on võimelised sünnijärgselt munarakuks arenema[6][7]. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest elu jooksul ovuleerub umbes 400. See on 0,1% kogu naise munarakkude kogusest.[5]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Munarakk on suurim imetaja rakk. Inimese munaraku diameeter on 120 µm[8]. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud munakestaga (zona pellucida). Munakest kaitseb munarakku väliste mõjutuste eest, toetab munaraku ja munasarja folliikuli rakkude vahelist suhtlust ning takistab viljastumisel mitme spermi sattumist munarakku ning seeläbi polüploidsuse teket[9]. Munarakkudes on haploidne kromosoomistik: 22 autosoomi ja 1 gonosoom (X-kromosoom).

Munarakkude säilitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiinilisel põhjusel säilitatakse munarakke näiteks endometrioosi või immuunhaiguste esinemisel, aga ka keemiaravi patsientidel. Munarakkude säilitamise sotsiaalseteks põhjusteks võivad olla sobiva partneri puudumine, majanduslik olukord või soov karjääris edasi jõuda. Munarakkude kogumiseks esmalt süstitakse patsiendile gonadotropiine, et munasarjas moodustuks suur kogus küpseid munarakke. Seejärel teostatakse munasarjade punktsioon ultraheli kontrolli all, mille käigus tõmmatakse süstlanõela abil munasarja folliikulitest välja follikulaarvedelik. Seejärel kogutakse munarakud saadud vedelikust kokku ning säilitatakse vedelas lämmastikus.[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Duncan, Francesca E; Schindler, Karen; Schultz, Richard M; Blengini, Cecilia S; Stein, Paula; Stricker, Stephen A; Wessel, Gary M; Williams, Carmen J (1. november 2020). "Unscrambling the oocyte and the egg: clarifying terminology of the female gamete in mammals". Molecular Human Reproduction (inglise). 26 (11): 797–800. DOI:10.1093/molehr/gaaa066. ISSN 1360-9947. PMC 7648930. PMID 33022047.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  2. "3.1 Viljastumine ⋆ Viljakusest.ee - Kuidas ja kus toimub munaraku viljastumine?" (Ameerika inglise). Vaadatud 30. novembril 2023.
  3. Von Baer, C.E. (1827). "De ovi mammalium et hominis genesi". Leipzig: Sumptibus Leopoldi Vossii.
  4. Alberts, Bruce; Johnson, Alexander; Lewis, Julian; Raff, Martin; Roberts, Keith; Walter, Peter (2002), "Eggs", Molecular Biology of the Cell. 4th edition (inglise), Garland Science, vaadatud 27. novembril 2023
  5. 5,0 5,1 Gilbert, Scott F. (2000), "Oogenesis", Developmental Biology. 6th edition (inglise), Sinauer Associates, vaadatud 30. novembril 2023
  6. Horan, Corrina J.; Williams, Suzannah A. (1. juuli 2017). "Oocyte stem cells: fact or fantasy?". Reproduction (Ameerika inglise). 154 (1): R23–R35. DOI:10.1530/REP-17-0008. ISSN 1741-7899.
  7. Telfer, E. E.; Anderson, R. A. (2. jaanuar 2019). "The existence and potential of germline stem cells in the adult mammalian ovary". Climacteric (inglise). 22 (1): 22–26. DOI:10.1080/13697137.2018.1543264. ISSN 1369-7137. PMC 6364305. PMID 30601039.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  8. google.ca välja otsitud 7.01.11
  9. Wassarman, P.; Chen, J.; Cohen, N.; Litscher, E.; Liu, C.; Qi, H.; Williams, Z. (15. oktoober 1999). "Structure and function of the mammalian egg zona pellucida". The Journal of Experimental Zoology. 285 (3): 251–258. ISSN 0022-104X. PMID 10497324.
  10. "Munarakkude hankimine, külmutamine ja säilitamine". www.itk.ee. Vaadatud 30. novembril 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]