Olemuselt hull

"Olemuselt hull" (originaalis I pazzi per progetto) on Gaetano Donizetti ooper-farss (farsa) ühes vaatuses Domenico Gilardoni libretole. Esmaettekanne toimus 6. veebruaril 1830 Napoli Teatro San Carlos ja teine esietendus järgmisel päeval 7. veebruaril Napoli Teatro del Fondos. Rollide esmaesitajad olid Luigi Lablache (Darlemont), Maria Carraro (Norina), Giuseppe Fioravanti (Blinval), Giovanni Battista Campagnoli (Eustachio), Luigia Boccabadati (Cristina), Gennarino Luzio (Venanzio) ja Gennaro Ambrosini (Frank). Dirigeeris Nicola Festa.

Ajalugu

Napolis kavandati heategevusüritust, kuhu oli vaja ka lühikest uut farssooperit. Vaid Donizetti oli võimeline käepärastest Napoli heliloojatest sellega toime tulema. "I pazzi" komponeerimiseks katkestas ta parajasti käsil oleva tellimustöö, ooperi "Il diluvio universale" kirjutamise. "I pazzi" olevat valmis saanud pelgalt mõne päevaga. Donizetti võttis selle juhusliku töö vastu vaid soovist teenida kiiresti raha.

Vastupidi kehtivate ooperite komponeerimise traditsioonidega polnud selles teoses tenori rolli ega koori osalust. Juhtivad rollid olid usaldatud kahele naisele, keda assisteerisid viis tugevat meeshäält. Teos koosneb seitsmest muusikanumbrist, mida ühendavad kuivad saatemuusikata secco retsitatiivid.

Heategevuslik esietendus kulges vähese publiku juuresolekul. Kuid need, kes kohal olid, jäid tükiga väga rahule. Oli väga tugev solistide ansambel. Laulsid mõned tolleaegsed suurepärased ooperihääled, nagu Luigia Boccabadati ja Louis Lablache.

Teost lavastati kuni 1845. aastani veel paar korda Napolis ja Palermos. Seejärel unustati kuni 1977. aastani, mil esitati Firenzes ja samal aastal veel Barga festivalil. Ooper on saavutanud suure publikumenu ja kriitikute heakskiidu. Tänapäeval esitatakse sageli koos teise Donizetti farssooperiga "Le convenienze ed inconvenienze teatrali" („Teatri mugavused ja ebamugavused”).

Ooper on helisalvestatud 1977., 1988. ja 2000. aastal.

Tegelased

• Darlemont (bass), haigla direktor, Norina onu
• Norina (sopran), Blinvali naine
• Blinval (bass-bariton), tragunirügemendi kolonel
• Cristina (metsosopran), noor prantslanna, armunud Blinvalisse
• Venanzio (bass), vana ja ihne Christina hooldaja
• Eustachio (bariton), Blinvali rügemendi trompetist
• Frank (bass-bariton), Darlemonti teener

Süžee

Tegevus toimub määramata ajal Pariisi hullumajas. Selle direktoril Darlemontil on vennatütar Norina, kes on abielus tragunirügemendi koloneli Blinvaliga. Sõjaväelise eemaloleku põhjusele oma armastatud naisest ja lokkavale armukadedusele on ehitatud loo faabula. Blinval ja Norina kohtuvad juhuslikult selles hullude haiglas. Nad teesklevad vaheldumisi hullumeelsust, et välja selgitada oma abikaasa tõelisi tundeid. Areneb meeletu pettuste ja arusaamatuste karussell. Selles osalevad aktiivselt väga jutukas ja liiga siiras teener Frank, rügemendist deserteerinud trompetist Eustachio, kes esitleb end arstina, noor ja ilus tüdruk Cristina, koloneli endine armuke, kes üritab põgeneda vana hooldaja Venanzio eest ja Venanzio, kes omakorda tahaks Cristinat hulluks ajada, et saada osa tema kaasavarast.

Lõpuks mõistab Darlemont, et see kõik on vaid näitemäng, ja tal õnnestub kõik uuesti mõistuse juurde tagasi tuua. Sassis kahtlused, pettumused ja arusaamatused saavad lahenduse. Blinval ja Norina lepivad ning Blinval lubab, et ei peta teda enam kunagi. Cristina lubab Blinvali rahule jätta. Darlemonti tee Cristina meelitamiseks avaneb. Ihnsal Venanziol on hea meel, et tema hoolealune on terve mõistusega ja ta on valmis tõstma Darlemonti palka. Hea palga asemel soovib Darlemont Cristina kätt, mille ta ka saab. Blinval annab Eustachiole deserteerimise andeks. Armastus lahendab kõik probleemid.

Muusikalood

• Darlemonti, Franki, Cristina, Venanzio ja Eustachio kvintett „Ah ah! I soliti raporti”
• Norina kavatiin „All'udir che il mio tesoro”
• Blinvali ja Eustachio duett „Quel naso aperto e piatto”
• Eustachio, Blinvali, Norina ja Cristina kvartett „Morte, perché non vieni?”
• Cristina ja Eustachio duett „Caro, caro a me tu sei!”
• Norina ja Blinvali duett „Tirsi lontan da Clori”
• Norina aaria ja finaali ansambel „Piacer sì nuovo e grato”

Allikad

• Charles Osborne. The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini, Portland, London, 1994
• William Ashbrook. Donizetti and his Operas, Cambridge University Press, 1982
• Bongiovanni. Gaetano Donizetti I pazzi per progetto CD, Bologna, 1988