Nullmorfeem
Nullmorfeem on morfeem, mis lisab sõnale kas grammatilist või semantilist tähendust ilma foneetilise sisuta[1]. Lihtsamalt võib nullmorfeemi kirjeldada kui nähtamatut morfeemi. Nullmorfeemi märgitakse sümboliga ∅.
Nullmorfeemina võib käsitleda näiteks iga nimisõna ainsuse nimetavat vormi, kus nullmorfeemiks on ainsuse nimetavat märkiv morfeem.[2] Nullmorfeem võimaldab markeerida ka eriolukordi, nt inglise keeles sheep (lammas) on nii ainsuses kui mitmuses foneetiliselt samasugune. Seega võib öelda, et sõnas sheep (mitmus) märgib mitmust nullmorfeem.
Nullmorfeem eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti keele käsitlused tüüpiliselt ei kasuta nullmorfeemi kontseptsiooni. Nullmorfeemideks võib eesti keeles pidada osade paradigmade, nt ainsus-mitmus või olevik-minevik suhteid. Näiteks sõna kass:
Tegusõnades võib käsitleda nullmorfeemi oleviku markeerijana. Näiteks sõnas magama on 1. isiku vorm olevikus magan ning minevikus magasin. Märgitud on vaid isik (maga-∅-n) ja minevikus isik ja aeg (maga-si-n). Seega olevikku märkivat morfeemi võib käsitleda nullmorfeemina.
Nullmorfeemi käsitluse diskursusest[muuda | muuda lähteteksti]
Küsimuses, kas ühes või teises keeleteaduslikus käsitluses kasutada nullmorfeemide kontseptsiooni, ei ole kõik keeleteadlased olnud üheselt nõus. Ühelt poolt on nullmorfeemide kasutust analüüsides kritiseeritud, samas väidavad teised, et on keeruline täielikult vältida nullmorfeeme morfoloogiat uurides. Tihtipeale keskendub nullmorfeemide kriitika nullmorfeemide n-ö omandamisele (kas/kuidas laps keelt õppides peaks selle omandama) või metodoloogilistele probleemidele. Siiski on keeruline üldkeeleteaduslikus morfoloogia käsitluses nullmorfeemide mõiste täielikult ignoreerida.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Dahl, Eystein; Fábregas, Antonio (30. juuli 2018), "Zero Morphemes", Oxford Research Encyclopedia of Linguistics (inglise), DOI:10.1093/acrefore/9780199384655.001.0001/acrefore-9780199384655-e-592, ISBN 978-0-19-938465-5, vaadatud 20. jaanuaril 2024
- ↑ Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar: An Introduction (inglise). Cambridge: Cambridge: Cambridge University Press. Lk 17--18.