Notariaalne testament
Pärimisseaduse[1] kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja ehk testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ehk otsustab, mis saab tema varast (sh õigustest ja kohustustest) pärast tema surma.[2] Üheks testamendi liigiks on notariaalne testament, mis tähendab, et pärandaja kirjalikult väljendatud viimne tahe oma surma puhul on notariaalselt tõestatud või füüsiliselt notarile hoiule antud.[3]
Notariaalse testamendi tegemiseks peab isik pöörduma notari poole. Erinevalt tavalisest kohtumenetlusest, kus kohtualluvus määratakse teatud isikute elukohajärgselt, võib isik, kes soovib notariaalset testamenti teha, pöörduda mistahes meelepärase notari poole.[4]
Testament on notariaalselt tõestatud siis, kui notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud vastavalt testaatori väljendatud tahtele või mille testaator on talle tõestamiseks esitanud. Testaator peab testamendile kirjutama alla notari juuresolekul.[5] Notariaalselt tõestatud testamendi tegemine on tõestamistoiming, milles notaril on kohustus testaatorile selgitada tehingu sisu ning teda nõustada. See tähendab, et notar selgitab testaatorile erapooletult, mis on erinevad õiguslikud võimalused tema tahte elluviimiseks, hoiatab nendega kaasnevate tagajärgede eest ning aitab testaatoril oma soovi õiguslikult korrektselt testamenti kirja saada.[6] Lisaks eelnevale on notar kohustatud tuvastama testaatori isiku ja testeerimisvõime.[7]
Testeerimisvõimelised on isikud, kes on:
- õigusvõimelised ehk võimelised olema õiguste ja kohustuste kandjateks;
- teovõimelised ehk võimelised tegema iseseisvalt ja kehtivalt tehinguid, muuhulgas mõistma tehingute sisu;
- vähemalt 15 aastased, alaealisel ei ole vaja selleks seadusliku esindaja nõusolekut;
- otsusevõimelised ehk võimelised hindama seda kuidas tehing huve mõjutab.
Juhul, kui isik ei ole testeerimisvõimeline, võib notar keelduda testamenti tõestamast.[8] Tehingu tõestamiseks peab notar koostama notariaalakti, sest ilma selleta on tehing tühine.[9] Notariaalakti tuleb kirja panna notari ja osalejate isikuandmed, osalejate poolt avaldatu ning notariaalakti tõestamise kuupäev ja koht.[10] Notariaalakt tuleb osalejatele ette lugeda, mille järel tuleb notariaalakt anda osalejatele läbivaatamiseks. Kui osalejad on notariaalakti heaks kiitnud, peavad notar ja osalejad notariaalakti omakäeliselt allkirjastama. Ettelugemise, läbivaatamise ja heakskiitmise kohta teeb notar notariaalakti lõppu märke.[11]
Testament omandab notariaalse vormi ka notari hoiule andmisega. See tähendab, et testaator on isiklikult andnud oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ja kinnitanud notarile, et see on tema testament.[12] Kui ümbrik ei ole üleandmisel suletud, pitseerib notar selle testaatori juuresolekul kinni ja teeb sellekohase märke notariaalakti.[13] Testamendi notari hoiule andmiseks peab testaator olema testeerimisvõimeline. Testamendi hoiulevõtmiseks tuleb koostada notariaalakt, millele peavad alla kirjutama notar ja testaator.[14] Lisaks teeb notar ümbrikule pealdise selle kohta, et ümbrikus on testaatori testament. Pealdis peab sisaldama testaatori isikuandmed, testamendi hoiuleandmise kuupäeva ning testaatori ja notari allkirjasid.[15] Kui testaatori esitatud ümbrikule ei ole võimalik pealdist teha, paneb notar esitatud ümbriku teise ümbrikusse, millele tehakse hoiule võtmise pealdis.[16] Testaatoril on õigus hoiule antud testament tagasi võtta. Selleks peab notar koostama tagasivõtmise kohta notariaalakti, millele lisavad testaator ja notar allkirja.[17] Tagasivõetava testamendi väljastab notar üksnes testaatorile.[18]
Erinevalt kodusest testamendist ei ole notariaalse testamendi ajalisele kehtivusele seatud piiranguid. Testaatoril on võimalik notariaalne testament või selle osa igal ajahetkel tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Kui testaator on koduse testamendiga notariaalse testamendi tühistanud või seda muutnud, kuid kodune testament on oma kehtivuse kaotanud, toimub pärimine notariaalse testamendi järgi.[19]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pärimisseadus – RT I, 04.01.2021, 36.
- ↑ PärS § 19 lg 1.
- ↑ PärS § 20 lg 2.
- ↑ Mikk, T. Pärimisõigus. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 72.
- ↑ PärS § 21 lg-d 1 ja 2.
- ↑ Mikk, T., lk 72.
- ↑ "Riigiportaali Eesti.ee õigusabi kategooria põhiinfo testamendist".
- ↑ Notariaadiseadus – RT I, 08.12.2021, 14, § 41 lg 1.
- ↑ Tõestamisseadus – RT I, 22.12.2020, 47, § 6 lg 1.
- ↑ TõS § 9 lg-d 1 ja 3.
- ↑ TõS § 13 lg-d 1, 3 ja 4.
- ↑ PärS § 22 lg 1.
- ↑ TõS § 31 lg 2.
- ↑ PärS § 22 lg 1.
- ↑ TõS § 31 lg 3.
- ↑ Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord, § 2 lg 4.
- ↑ PärS § 22 lg 2.
- ↑ Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord, § 3 lg 2.
- ↑ PärS § 88 lg-d 2 ja 6.