Notariaalne tõestamine
Notariaalne tõestamine (ingl notarial authentication) on isikute jaoks tähtsate tsiviilõiguslike tehingute tõestamine Notari poolt. Notariaalne tõestamine suurendab kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel, tagab isikutevaheliste suhete stabiilsuse ning hoiab seekaudu ära hilisemad õigusvaidlused.[1]
Tehingute tõestamine on üks peamine notari ametitoiming ning selle tulemusel valmib notariaalakt. Notariaalakt koostatakse eesti keeles, kuid notaril on kohustus osalejale vajadusel tõlge tagada. Notariaalakti originaal säilitatakse notaribüroos ning tehinguosalistele väljastatakse ärakirjad.[1]
Notariaalne tõestamine (täistõestamine) on üks notariaalsetest tõestamistoimingutest notariaalse kinnitamise (lihttõestamine) kõrval.[2] Notariaalne tõestamine on kõige rangem seadusega kehtestatud vorminõue ja seda reguleerib tõestamisseadus.[3] Tehingute notariaalse tõestamise nõue tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 82, mis sätestab, et “Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud.”[4]
Notariaalselt tõestatavad tehingud[muuda | muuda lähteteksti]
„1. kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud;
2. pandilepingu, kommertspandilepingu, hüpoteegi seadmise lepingud;
3. muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus);
4. hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud;
5. äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud;
6. abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara jagamise lepingud;
7. testamendid;
8. volikirjad.”[1]
Samuti võib notari poole pöörduda tehingute tõestamiseks, mille jaoks ei ole seaduses notariaalse tõestamise nõuet ette nähtud.[1]
Notari ülesanded tehingute tõestamisel[muuda | muuda lähteteksti]
Nõustamiskohustus[muuda | muuda lähteteksti]
Notar selgitab välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud ning tehingu osaliste eesmärgid. Notar selgitab osalistele, millised eri võimalused on neil tehingute tegemiseks ning millised variandid oleks nimetatud olukorras kõige õigemad. Notar kannab hoolt selle eest, et tehinguga ei saaks kahjustada asjatundmatu ja kogenematu osaleja huvid ning et eksimused oleks välistatud. Notar valmistab notariaalakti, mis sisaldab tehingu osaliste tahteavaldusi ning notari selgitusi, tagades, et need oleks osaliste tahtele vastavad ning üheselt arusaadavad.[5]
Hoiatamisfunktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Hoiatamisfunktsiooni eesmärk on ära hoida järelemõtlematud sammud olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel. Samuti aitab see ära hoida väheste õigusteadmistega isikute hüvede ja õiguste kahjustamist.[5]
Notar nõustab tehingus osalejaid õigusalaselt, kuna notari kohustuseks on tutvustada lepingupooltele õiguslikke asjaolusid, mis ei pruugi olla konkreetselt lepingu sisuks. Seega tuleb notaril selgitada pooltele tehinguga kaasnevaid tagajärgi ja võimalikke riske. Näiteks võib siin tuua kinnisasja võõrandamise lepingu sõlmimise, mille põhisisu on see, et müüja kohustub andma kinnisasja ja selle omandi üle ostjale ning ostja kohustub tasuma müüjale kinnisasja ostuhinna ja võtma asja vastu.[6] Kinnisasja võõrandamise lepingust võib tuleneda osalejatele aga ka laiemaid õiguseid ja kohustusi, näiteks tulumaksu tasumise kohustus.[7]
Uurimisfunktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Notar järgib toimingu tegemise nõudeid, et tagada tõestatava tehingu kehtivus. Esmased ülesanded on näiteks isikusamasuse, perekonnaseisu, esindusõiguse ning teo- ja otsusevõime tuvastamine.[5]
Notaril on juurdepääs erinevatele andmebaasidele. Notar hangib ja kontrollib enamikku andmeid (esindusõigus, perekonnaseis, isikusamasus), mida ta vajab notariaalakti koostamiseks ning tõestamiseks, ja tehingu eseme andmeid (looduskaitseliste piirangute andmed, kinnistusraamatu andmed) e-notari kaudu. E-notar on elektrooniline infosüsteem, mis võimaldab notarite ja riigi vahel elektroonilist suhtlust hoida ning päringuid eri andmete kogumiseks teha.[8]
Esindusfunktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Notar saab tehinguosalisi esindada avalikes registrites, kui ta edastab registritele lõpuleviidud ametitoimingutega seotud dokumente.[5] Praktikas tähendab see, et notari poolt tõestatud või kinnitatud notariaalaktid tuleb esitada äriregistrile, kinnistusosakonnale, abieluvararegistrile jt.[7]
Notari kohustused notariaalsel tõestamisel[muuda | muuda lähteteksti]
Neutraalsuskohustus[muuda | muuda lähteteksti]
Notar peab olema ametitoimingu vahetute osaliste suhtes erapooletu ning mitte kaitsma ainult ühe poole huvisid. Neutraalsuskohustuse eesmärk on pakkuda kõikidele pooltele sama tasemega õigusnõustamist hoolimata nende majanduslikust seisust. Samuti vähendab neutraalsuskohustus tehingujärgseid vaidlusi.[9]
Saladuse hoidmise kohustus[muuda | muuda lähteteksti]
Saladuse hoidmise kohustus on nii notaril kui ka tema büroo töötajatel. Kohustus võimaldab edastada oma eraelulisi asju notarile teadmisega, et need avalikkuseni ei jõua. See kohustus laieneb samuti kõigile teistele asutustele, kellel on olemas juurdepääs notari koostatud dokumentidele.[10]
Dokumenteerimise kohustus[muuda | muuda lähteteksti]
Notar valmistab notariaalakti ette, formuleerib poolte tahteavaldused ning loeb seejärel notariaalakti pooltele ette. Kõik pooled peavad notariaalakti heaks kiitma ning oma käega allkirjastama. Ilma allkirjastamise ja heakskiiduta on tõestamine tühine.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Notarite Koda. – [1] (06.10.2019).
- ↑ K.-A. Priinits. Notari ametitegevuse jagunemine ja vastutuse olemus. Magistritöö. Tallinn: 2019. (20.10.2019).
- ↑ R. Joamets. Tõestamisest tõestamisseaduses. – Juridica X/2001, lk 679.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT I, 06.12.2018, 3.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Notar Triin Sild. – https://notarsild.ee/kes-on-notar/ (06.10.2019).
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 20.02.2019, 8.
- ↑ 7,0 7,1 I. Müür. Notariameti olemus ja notari roll õigusnõustajana. Bakalaureusetöö. Tallinn: 2013. (20.10.2019).
- ↑ P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. 1–3. osa (§§ 1–167). Komm vlj. Tallinn: Juura 2014.
- ↑ P. L. Murray, R. Stürner. The Civil Law Notary – Neutral Lawyer for the Situation: A Comparative Study on Preventative Justice in Modern Societies. München: C.H. Beck 2010, lk 159–160.
- ↑ Notariaadiseadus. – RT I, 19.03.2019, 71.
- ↑ Tõestamisseadus. – RT I, 10.03.2016, 14.