Norra kaitsevägi
Norra kaitsevägi Forsvaret | |
---|---|
Asutatud |
9. sajand Praegusel kujul 1990 |
Riik | Norra |
Haru |
Norra maavägi Norra kuninglik merevägi Norra kuninglikud õhujõud Norra kodukaitse Norra küberkaitse |
Suurus |
24 450 45 250 reservväelast |
Peakorter | Akershusi kindlus, Oslo |
Deviis |
For alt vi har. Og alt vi er. "Kõige nimel, mis meil on. Kõige nimel, mis me oleme." |
Lahingud |
II maailmasõda Korea sõda Falklandi sõda Lahesõda Afganistani sõda |
Norra kaitsevägi (norra keeles Forsvaret) on Norra Kuningriigi kaitse eest vastutav kaitsevägi. See koosneb maaväest, mereväest, õhujõududest, kodukaitsest ja küberkaitsest. Kaitseväkke kuulub umbes 24 000 inimest ja mobilisatsiooni korral kasvab see 83 000 inimeseni.
Norras on kohustuslik ajateenistus ja alates 2013. aastast võetakse aega teenima ka naisi.[1] Ajateenistuse suurim probleem on sobivate inimeste vähesus, 2012. aastal kutsuti arstlikku komisjoni 63 841 inimest, kellest aega teenima võeti ainult 9265.
Kaitsevägi allub kaitseministeeriumile. Kaitseväe ülemjuhataja on praegune kuningas Harald V ja kaitseväe juhataja on admiral Haakon Bruun-Hanssen. Norra kaitseväe peakorter asub Oslos Akershusi kindluses. Ühendpeakorter asub Bodøs. Kaitseväe peamine mereväebaas asub Bergenis, peamised maaväebaasid Bardus, Målselvis ja Renas ning peamised õhuväebaasid Ørlandis ja Bodøs. Norra kaitsejõudude ühendatud õppeasutus on Forsvarets høgskole.
Norra kaitseväe aastane eelarve on 5,87 miljardit USD ehk 1,3% SKP-st.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Norra kaitsevägi asutati koos Norra iseseisvumisega 1905. aastal ja pidas iseseisva Norra eest oma esimesed lahingud II maailmasõjas, kui Saksamaa ründas neutraalset Norrat ja Taanit. Kaitsevägi pidas 62 päeva kaitselahinguid, aga oli lõpuks sunnitud kapituleeruma.
1949. aastal loobus Norra neutraliteedipoliitikast ja oli NATO asutajaliige. Külma sõja ajal ehitati Norrasse mitu maa- ja õhuväebaasi ja eriti keskenduti Põhja-Norra kaitsele. Alates 2000. aastatest osaleb kaitsevägi senisest rohkem välismissioonidel.
Juhtimine ja struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Poliitiline juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Norra põhiseaduse § 25 järgi on Norra maa- ja mereväe ülemjuhataja kuningas, st kuningas riiginõukogus.
Sõjaväeline juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kaitseväe juhataja (tavaliselt neljatärnikindral või -admiral) juhib maaväge ja on kaitseministri peamine nõunik.
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Norra kaitsevägi koosneb viiest väeliigist, milleks on:
Teiste tähtsate struktuuride hulka kuuluvad:
- Kaitseväe erikomando (Forsvarets Spesialkommando) – sõjaväe eriüksuslased
- Norra peastaap – asub Oslos ja allub kaitseväe juhatajale
- Riiklik peakorter – asub Reitanis ja juhib Norra vägesid üle kogu maailma
- Norra kaitselogistika organisatsioon
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Norra kaitsevägi |