Norra kaitsevägi

Norra kaitsevägi; Forsvaret
Asutatud	9. sajand; Praegusel kujul 1990
Riik	Norra
Haru	Norra maavägi; Norra kuninglik merevägi; Norra kuninglikud õhujõud; Norra kodukaitse; Norra küberkaitse
Suurus	24 450; 45 250 reservväelast
Peakorter	Akershusi kindlus, Oslo
Deviis	For alt vi har. Og alt vi er.; "Kõige nimel, mis meil on. Kõige nimel, mis me oleme."
Lahingud	II maailmasõda; Korea sõda; Falklandi sõda; Lahesõda; Afganistani sõda

Norra kaitsevägi (norra keeles Forsvaret) on Norra Kuningriigi kaitse eest vastutav kaitsevägi. See koosneb maaväest, mereväest, õhujõududest, kodukaitsest ja küberkaitsest. Kaitseväkke kuulub umbes 24 000 inimest ja mobilisatsiooni korral kasvab see 83 000 inimeseni.

Norras on kohustuslik ajateenistus ja alates 2013. aastast võetakse aega teenima ka naisi.^[1] Ajateenistuse suurim probleem on sobivate inimeste vähesus, 2012. aastal kutsuti arstlikku komisjoni 63 841 inimest, kellest aega teenima võeti ainult 9265.

Kaitsevägi allub kaitseministeeriumile. Kaitseväe ülemjuhataja on praegune kuningas Harald V ja kaitseväe juhataja on admiral Haakon Bruun-Hanssen. Norra kaitseväe peakorter asub Oslos Akershusi kindluses. Ühendpeakorter asub Bodøs. Kaitseväe peamine mereväebaas asub Bergenis, peamised maaväebaasid Bardus, Målselvis ja Renas ning peamised õhuväebaasid Ørlandis ja Bodøs. Norra kaitsejõudude ühendatud õppeasutus on Forsvarets høgskole.

Norra kaitseväe aastane eelarve on 5,87 miljardit USD ehk 1,3% SKP-st.^[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Norra kaitsevägi asutati koos Norra iseseisvumisega 1905. aastal ja pidas iseseisva Norra eest oma esimesed lahingud II maailmasõjas, kui Saksamaa ründas neutraalset Norrat ja Taanit. Kaitsevägi pidas 62 päeva kaitselahinguid, aga oli lõpuks sunnitud kapituleeruma.

1949. aastal loobus Norra neutraliteedipoliitikast ja oli NATO asutajaliige. Külma sõja ajal ehitati Norrasse mitu maa- ja õhuväebaasi ja eriti keskenduti Põhja-Norra kaitsele. Alates 2000. aastatest osaleb kaitsevägi senisest rohkem välismissioonidel.