Noriūnai mõis

Noriūnai mõis (leedu Noriūnų dvaras) on endine mõis Leedus Kupiškise rajoonis Noriūnais.

Mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, kuhu kuuluvad teenijatemaja, peahoone, tootmishooned ja park.^[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa on kirjalikult esmamainitud XVI sajandil. See on kuulunud Naruševičiustele, Radziminskitele, Abramavičiustele. Esimene täpsem kirjalik dateering pärineb aastast 1665, mil selle omanikuks said Boločinskid. Seejärel olid omanikeks Stachovksid, kes müüsid mõisa aastal 1723 Bucholcidele. Läbi aegade on see kuulunud veel Tyszkiewiczitele, Tiesenhausenitele, Ogińskitele ja Komaritele. XVII-XVIII sajandil kasvatati seal Žemaitukase tõugu hobuseid. Arvatakse, et peahoone lasi rajada H. Venclovavičiaus ja XIX sajandi lõpus ehitasid kohalikud meistrid sealse peahoone ümber. Aastal 1921 peeti mõisas selle viimase omaniku J. Adomonise õe ja luuletaja Kazys Binkise pulmad. Pärast Teist maailmasõda mõis võõrandati ja seal asus masina-traktorijaam, seejärel aga maaparandustöötajate baas. Aastal 1960 rajati peahoonesse seitsmeklassiline kool.^[2]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone puhul on tegemist Leedu aladele ebatüüpilise T-kujulise põhiplaaniga klassitsistliku ja maneristliku hoonega. Kõige silmapaistvam detail on peasissekäigu kohal asuv mitmekorruseline korpus. Esindusruumid on kujundatud anfilaadina, eluruumides on kasutusel tavalised koridorid. Mõisakompleksi ehitiste juures on kaks dolomiidist torni – üks neist oli kasutusel rehehoonena, teine oli aga jääkelder. Dolomiidist on laotud ka endise teenijatemaja sein, mida ehib väiksematest kivikildudest mosaiik.

Tähelepanuväärsed on ka teenijatemaja nelinurkne sisehoov, mida ehib sinistest kividest mosaiik, kahekorruseline maakividest ristikujulise põhiplaaniga aidahoone ja kaks tornisarnast ehitist – rehi ja jääkelder. Kokku on mõisakompleksist säilinud üheksa hoonet,^[3] varem oli seal hooneid 18.^[4]

Park[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoonet ümbritseb kaarekujuliselt vabakujundusega park, mille pindala on 10 hektarit. park on ebatasase moega, seda liigendavad Lėvuo ja Krioklysi orud. Enamik teid on seal looklevad, aga peamised alleed on sirged. Puudest omineerivad seal kohalikud liigid – gruppidena ja üksikult kasvavad okaspuud. Seal kasvab ka võõrliike – euroopa lehis, palsamnulg, hall pähklipuu.