Noorteorganisatsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Noorteorganisatsioon (ka noorteühendus, noorteühing, noorteliikumine) on ühiskondlik organisatsioon, mille liikmeskonnast enamuse moodustavad noored ja mille üldeesmärk on paremini realiseerida ühistegevuste kaudu noorte huvisid ning eesmärke.

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteorganisatsiooni eesmärk on üldjuhul aidata noorsootöö meetodeid kasutades kaasa noorte vabatahtlike liikmete täisealiseks kasvamisele, arendada noori, organiseerida neid huvitavaid tegevusi ja esindada noorte huve. Organisatsiooni eesmärk võib olla ka kasvatada ja arendada vabatahtlikku järelkasvu kindlale valdkonnale (näiteks tehnika, merendus, lennundus, pääste, kaitse, ühiskond) või täiskasvanutele mõeldud organisatsioonile.

Noorteorganisatsioonide liike[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteühendus on noortekooslus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla nii mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noorterühmad[1] ning panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse.

Noorteühing on üks noorteühenduste alamliikidest ehk mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored (vanuses 7–26 eluaastat) ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine[2]. Ka noorteühingud võivad panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse.

Noorteorganisatsiooni liik või osa võib olla ka lasteorganisatsioon. Lapseealiseks nimetatakse Eesti kohtupraktika põhjal alla 14-aastast. Suurtes ja laia vanusevahemikuga noorteorganisatsioonides korraldatakse sageli kuni 12–14 a vanuste ja neist vanemate tegevusi eraldi, neid vanuserühmi ka nimetatakse erinevalt. Näiteks skautluses skaudid ja hundud, pioneeriorganisatsioonis pioneerid ja oktoobrilapsed, Hitlerjugendis Hitlerjugend ja Jungvolk jm.

Kirjeldus ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Noortena käsitletakse üle maailma tavaliselt kuni 30-aastasi (Eestis samas kuni 26-aastasi), mõnikord aga lihtsalt alaealisi.

Noorteorganisatsiooni olulised iseärasused võrreldes muude noortele suunitletud tegevuste, noortekeskuste, spordikoolide (trennide), huvikoolide, huviringide, muusikakoolide või muude sarnaste programmidega on reeglina:

  • organisatsiooni tegevustes on võimalik osaleda üldjuhul vaid liikmel;
  • liikmeks on võimalik saada organisatsiooni huvide ja väärtuste järgijal ja liikmeks võtmine (ka välja arvamine) otsustatakse organisatsioonis;
  • noorel liikmel on võimalus ise osaleda organisatsiooni tegevuse juhtimisel ja läbiviimisel (sh olla valitud juhtorganitesse).

Noorteorganisatsiooni tegevust võib toetada või kureerida täiskasvanutest koosnev sarnase eesmärgiga organisatsioon. Näiteks erakond või kirik, samuti kaitseliit.

Totalitarismi vaimus järelkasvu kasvatamiseks mõeldud suurte riiklike noorteorganisatsioonide (näiteks pioneeriorganisatsioon, Hitlerjugend) liikmesus on tehtud nende riikide koolinoortele praktiliselt möödapääsmatuks. Ühtlasi on neis riikides tavaliselt erinevate juriidiliste võtetega keelustatud muude noorteorganisatsioonide tegevus.

Eesti noorteorganisatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremaid Eesti noorteorganisatsioone 1930-ndate lõpul[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigi registreeritud noorteorganisatsioonide patroon oli president Konstantin Päts ja peavanem kindral Johan Laidoner. Riiklik pea-noortejuht oli Johannes Vellerind Haridusministeeriumis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Abimaterjal alustavale noorteühendusele" (PDF).
  2. "Noorsootöö seadus".
  3. http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B5/B5_1.html