Nooriku tantsitamine
Nooriku tantsitamine oli pulmatseremoonia osa, mis järgnes tanutamisele ja põlletamisele.
See kuulus algselt arvatavasti muistsesse viljakus- ja sigivusrituaali. Esimesena tantsis tavaliselt isamees, siis peigmees, siis peiupoisid, seejärel teised pulmalised. Nooriku tantsitamine muutus 19. sajandi lõpul Põhja-Eestis (näit. Simuna, Väike-Maarja, Koeru jne) ja ka mujal üheks noorpaarile raha korjamise viisiks: iga tantsija pidi andma raha.[1] Raha anti kas otse noorikule, pandi tema ees olevale taldrikule või visati kannu, millega pulmalisele oli juua pakutud. Esimesele tantsitajale peale isameest ja peigmeest või viimasele nn. lõhkitantsitajale on noorik kohati (Muhu, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi, Urvaste jne.) kinkinud kindad (vöö).[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 302
- ↑ Ülo Tedre. Pulmasõnastik IV