Rooma minuskelkursiiv
Rooma minuskelkursiiv ehk noorem rooma kursiiv on kiri, mis kujunes rooma majuskelkursiivist ja mida kasutati umbes 3.–7. sajandil[1]. Osa selle tähevorme olid lähedased tänapäeva minusklitele, näiteks a, b, d ja e. Kirjatähed paiknesid võrreldes varasema kursiiviga rohkem reas ning sarnanesid üksteisega suuruselt ning proportsioonilt.
Kirjatähed olid püstised, valdavalt üksteisega seotud, kirjutati arvatavasti kiiresti ja kirja kasutati äri- ja muude ametlike tekstide, nagu kirjade, aktide, teadete ja märkmete kirjapanemiseks. Kirjutati kas stilusega vahatahvlile või tindiga papüürusele, harvem ka pärgamendile.
Võrreldes varasemate kirjastiilidega ilmusid rooma minuskelkursiivis esimest korda kirja ajaloos osa kirjatähtede üla- ja alapikendite taolised jooned[2]. Selle kirja baasil kujunesid 7. sajandiks mitmed regionaalsed kirjad, nagu läänegooti kiri Hispaanias, benevendi kiri Lõuna-Itaalias ja merovingide kiri Põhja-Prantsusmaal. Samuti mõjutas rooma minuskelkursiiv osaliselt untsiaali ja 5. sajandil loodud raamatukirja pooluntsiaali tähekujusid, eriti a, g, r ja s kuju.