Akt (dokument)

See artikkel on akti kohta Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja lepinguõiguse mõttes. Aktil (haldusaktil) on haldusõiguses muu tähendus.

Akt on ühepoolne või mitmepoolne tahteavaldus, millega harilikult dokumenteeritakse asjaolu, et selle asjaolu esinemist aktis näidatud ajal ja kohas oleks edaspidi lihtsam tõendada. Kui akti vormistamist nõuab leping, siis tuleks eitada TsÜS § 67 määrangut, et akt ise on leping, privaatautonoomia alusel. Sellisel juhul on akt lepingu täitmiseks tehtud ühepoolne või mitmepoolne tahteavaldus, aga mitte (potentsiaalselt kõrgendatud vorminõuetega) uus leping ega olemasoleva lepingu muutmine.

Akti vorminõuded

Arvestades, et akt on eelkõige tahteavaldus võib akt põhimõtteliselt olla esitatud või allkirjastatud ka lepingu ühe poole poolt (nt. hindamisaktil ei ole reeglina hindamise tellija allkirja). Akt kui tahteavaldus võib olla tehtud mis tahel viisil (TsÜS § 68 lg 1), st ei pea olema allkirjastatud (TsÜS § 73 lg 8). Seega, kui lepingus kui ole ette nähtud aktile vorminõudeid, saab kehtiva akti esitada ka e-maili vm sõnumirakendusega, millega on akti võimalik kirjalikult taasesitada (TsÜS § 73 lg 8).

Sageli nõuab leping akti mõlemapoolset allkirjastamist, mis tõstatab küsimuse, kas akt on kehtiv ka juhul kui lepingu teine pool akti ei allkirjasta. Tavaliselt on (mõlemapoolne) akt õiguse või kohustuse sissenõutavaks muutumise tingimus (TsÜS § 102), nt arve esitamise või tasu saamise õigus on lepingutes sageli seotud akti vormistamisega. Sellisel juhul tuleb järeldada, et akti allkirjastamata jätmine pahas usus või lepingut rikkudes "enda kasuks" loetakse tingimuse täitmiseks (TsÜS § 104 lg 1), st õigus või kohustus muutub sissenõutavaks sõltumata akti teise allkirja puudumisest.

Akti liike

• ekspertiisiakt
• inventeerimisakt
• materiaalse vara mahakandmise akt
• raha üleandmise ja vastuvõtmise akt
• vara arvelevõtmise akt
• üleandmise-vastuvõtmise akt