Nikolai Willer
Nikolai Willer (30. juuni 1880 Moskva – 1962 Lviv) oli baltisaksa päritolu kunstnik, arhitekt ja mänguasjatootja, kes tegutses 1920.–1930. aastatel Tartus.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Willer sündis Moskvas ja omandas seal arhitekti hariduse. Willeri tütre Renata Barto (1927 Tartu – 2011 Saksamaa) mälestuste kohaselt arreteerisid Willeri 1918. aastal bolševikud ning ta määrati mahalaskmisele, kuid pääses napilt.
1920. aastal põgenes Nikolai Willer koos perega Tartusse, kust oli pärit tema isa Erich Gottfried Benjamin Willer, ning sai Eesti kodakondsuse. Tartus lootis ta leida tööd arhitektina, kuid esialgu see ei õnnestunud. Olude sunnil pidi Willer elatise teenimiseks kaasama hoopis oma käsitööoskused ja kunstiande ning asutas ettevõtte NiWi, mis spetsialiseerus mänguasjade tootmisele. Lisaks tegeles ta tarbegraafikaga ning kujundas kommikarpe ja šokolaadipabereid.
Arhitektina registreeriti Willer Tartus 1925. aastal. Tema projektide järgi on ehitatud mitu Tartu villat (nt Elva tn 10[1]). 1936. aastast õpetas ta joonestamist Tartu linna 17. (juudi) algkoolis. Nagu paljud teised baltisakslased, lahkus Willerite pere II maailmasõja alguses 1939. aastal Eestist, emigreerudes Poola Gdańskisse. Hiljem elas pere ka Ukrainas, kus Nikolai Willer suri 1962. aastal.[2][3][4]
Töö arhitektina[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on Nikolai Willeri tuntuim arhitektitöö kino Athena (Tartu, Rüütli 1) sisekujundus, mis valmis 1926. aastal, ning samas majas asunud art déco stiilis kohviku Ateen sisekujundus, mis valmis 1931. aastal. Kinosaali sisekujunduses kavandas Willer kohad kipsskulptuuridele ja tegi nende kavandid. Tööd telliti kunstikooli Pallas lõpetanud Ferdinand Sannamehelt (1895–1963). Eeskujuks sai Vana-Kreeka klassikaline skulptuur, tehniliste tööde juures abistasid teda tema õpilased Tallinna riigi kunsttööstuskoolist. Hiljem on Athena reljeefskulptuuride autoriks peetud Sannameest. Nikolai Willeri tütre Renata Barto väitel oli nende tegelik autor aga Willer; Sannamees kasutas nende tegemiseks Willeri kavandeid ja vorme. Willer oli kavandanud ka kinosaali mööbli, kuid see jäi tegemata. Sannamees lisas teise korruse vestibüüli vabaskulptuurse naisefiguuri, mida polnud Willeri projekti järgi aga ette nähtud ja väidetavalt põhjustas see kahe mehe vahel tüli.[5]
Kino Athena ja kohviku Ateen sisekujunduse projekteerimist on mainitud ka Willeri elulookirjelduses.[6]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
1923. aastal sai Willer esimese auhinna Tähtvere pargi eskiislahenduse eest. Kavandi järgi olid parki ette nähtud restoran, hotell, kohvik, kontserdilava, kioskid, purskkaev. Tänu sellele eskiislahendusele sai Willer Eestis tuntuks ning hakkas arhitektina erialast tööd saama. Ta projekteeris mitu villat ning tegi kino Athena ja kohviku Ateen sisekujunduse.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kultuurimälestiste register". Vaadatud 31.01.2023.
- ↑ Grauberg, Helena (juuni 2022). "Eesti mänguasjatööstuse algus: kasutusel olid nii kriit, kanep, leivajahu kui ka põlevkivi". Eesti Ajalugu (6): 31–32.
- ↑ 3,0 3,1 TMMM TAM 40 – Tartu Mänguasjamuuseumi arhiivkogu (Nikolai Willeri elulugu, töömaterjalid, kavandid ja Renata Barto üleskirjutused)
- ↑ Karpov, Ermo. Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö, 2019. Tartu
- ↑ Rennit, Marge (06.01.2023). "Tartu tulemine: Esinduskino pidamine tõi kaasa suured võlad". Tartu Postimees. Vaadatud 31.01.2023.
- ↑ TMMM TAM 40 – Tartu Mänguasjamuuseumi arhiivkogu: Autobiograafia: Nikolai Erichovits Willer, 1956, käsikiri, lk 2–3