Nikolai Tann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nikolai Tann (4. mai 1890 Kooraste-Kaagvere vald, Võrumaa27. oktoober 1963) oli eesti õpetaja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Tann sündis talupidaja ja ehitusmeistri Augusti pojana. Õppinud Kooraste-Kaagvere vallakoolis, Otepää-Tammemäe ja Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis, mille lõpetas kiituskirjaga 1908. aastal. Õppinud Peterburis Õpetajate Instituudis ja 1929. aastal lõpetas Tartu ülikooli juures korraldatud kaheaastased keskkooliõpetajate ettevalmistuskursused.

Töötas õpetajana Urvaste-Koigu vallakoolis, Ahja-Valgesoo ja Nasina algkoolis, Võnnu kihelkonnakoolis ja eesti keele õpetajana Tartu Vene gümnaasiumis, Põltsamaa reaalgümnaasiumis (3 aastat), Väike-Maarja reaalgümnaasiumis (1 aasta) ja Läänemaa ühisgümnaasiumis (7 aastat), kust gümnaasiumi koondamise tagajärjel siirdus õpetajaks Kärdla alg- ja täienduskooli. 1935. aastast juhatas Raja vene õppekeelega algkooli.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Seltskonnategelasena oli Nikolai Tann Ahja-Valgesoo Rahva Raamatukogu Seltsi asutaja ja töötas selle juhatuses, 1918–1919 oli tegev Tartu kirjastuse Ühistöö agitatsiooniosakonna juhatajana. Osales juhatusliikmena Haapsalu Kaunistamise Seltsis, Läänemaa Muuseumi ühingus, Läänemaa Rahvaülikooli seltsis, Hõimuühingus jne. Oli Haapsalu linnavolinik ja Kärdla alevivolinik, töötas Haapsalu ja Kärdla kirikunõukogus. Nikolai Tann oli tegev Eesti Kirjanduse Seltsi ja Karskusliidu usaldusmehena.

Tegi kaastööd vene ajakirjale Vestnik Znanija ja ajalehtedele Škola i Žizn, Postimees, Päevaleht, Maa Hääl. Avaldas artikleid ajakirjades Agu ja Eesti Kirjandus ja vaimulikke luuletusi Noorte Elus, Eesti Kirikus ja mujal. Tõlkis vene ja soome keelest. Nikolai Tann kujundas ja kirjastas "Uurali Soome-Ugri Samojeedi rahvaste hargnemis- ja keele puu", mille redigeeris prof Lauri Kettunen, koolides kasutusel olnud seinatabelid "Käänded, mis käivad ainsuse omastava järele" ja "Eesti deklinatsioonide liigitelu ülevaade".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Tann on oli abielus soomlannaga, kellega sündis neil seitse last.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]