Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nikolai Matussevitš
Sündinud 10. aprill 1879
Surnud 27. mai 1950
Truudusvanded Venemaa Keisririik,
Nõukogude Liit
Auaste insener-viitseadmiral
Autasud Lenini orden (1945)

Nikolai Nikolajevitš Matussevitš (vene keeles Николай Николаевич Матусевич; 10. aprill 1879 Mõkolajiv, Hersoni kubermang, Venemaa Keisririik) – 27. mai 1950 Leningrad, Vene NFSV, Nõukogude Liit) oli vene mereväelane (insener-viitseadmiral), Arktika uurija, hüdrograaf ja geodeet, professor.

Ta on viitseadmiral Nikolai Matussevitši poeg. Lõpetanud Nikolai mereväeakadeemia Peterburis. Teenis mereväes. Vahepeal lahkus teenistusest ja lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1909. aastal naasis teenistusse. Teostas hüdrograafilisi mõõdistustöid Valges meres ja juhtis uurimistöid Kara meres ja Muurmani rannikul. 1923. aastal organiseeris ta Severnaja Zemlja saarestikus meteojaama, mille baasil aasta hiljem loodi polaargeofüüsikaline observatoorium.

1931. aastal sai Matussevitš Leningradis asunud Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professoriks. 1936. aastal anti talle 2. järgu insener-flagmani auaste. Aastatel 1935–1945 oli ta hüdrograafia ja 1943–1945 laevajuhtimise kateedri ülem. 1939. aastal ülendati ta 1. järgu flagmaniks. 1940. aastal, kui flagmani auastmed kaotati, sai ta rannakaitse teenistuse kindralleitnandi auastme. 1944. aastast oli ta insener-viitseadmirali auastmes. 1947. aasta läks ta erru. Samal aastal valiti ta NSV Liidu Geograafiaseltsi asepresidendiks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Severnaja Zemlja saarestikus asuva Oktoobrirevolutsiooni saare üks lahtedest (Matussevitši fjord) sai oma nime Nikolai Matussevitši järgi. Tema auks nimetati ka kaks laeva, neist tuntum on hüdrograafialaev Nikolai Matussevitš.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]