Niguliste muuseum
Niguliste muuseum on Tallinnas Niguliste kirikus tegutsev Eesti Kunstimuuseumi filiaal, kus on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. Muuseum avati 1984. aastal.
Muuseumikogu kuulsaimaks teoseks on Bernt Notke maalitud "Surmatants" 15. sajandi lõpust.[1] Samuti hoitakse seal Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegseid retaableid. 2001. aastal avatud Hõbedakambris on väljas gildide ja tsunftide ning Mustpeade vennaskonna hõbevara.[2][3] Niguliste muuseum asub keskaegses Niguliste kirikus. Niguliste kirik põles 1944. aasta märtsipommitamise käigus ning taastati pärast Teist maailmasõda muuseumihoonena. See on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises pühakojas.[4] Mitmed Niguliste muuseumis eksponeeritud teosed pärinevad algselt Niguliste kirikust.
Ekspositsioonis on ka Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel.[5] Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega),[6] Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel[7] ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar.
Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid ning 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Nigulistes on eksponeeritud ka üle saja kesk- ja varauusaegse hauaplaadi ja nende fragmendi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Merike Kurisoo (2011). Niguliste muuseum. Muuseumijuht. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
- ↑ "Muuseumist". Niguliste muuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2013. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Hõbedakamber". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Muuseumist". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Niguliste kiriku peaaltari retaabel". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Kannatusaltar". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Maarja altari retaabel". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.