Retaabel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pahkmikstiilis altariretaabel Königsbergist, 1676–1677. Illustratsioon raamatust "Geschichte der Bildhauerkunst in Ostpreußen"

Retaabel (prantsuse rétable, keskaegse ladina keele sõnast retrotabulum, sõnadest retro 'taga' ja tabulum 'tahvel'[1]), ka altariretaabel on alates 11. sajandist kasutusele tulnud altaripealmik ehk ehissein altarilaua tagumisel serval. Retaabel on kaunistatud maalingute ja nikerdustega ning ta kujunes sajandite jooksul mitmeosaliseks ja -korruseliseks dekoratiivseks ehitiseks.

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Eestikeelses kunstiajalookirjanduses on retaabliks nimetatud nii tiibaltarit kui barokset tiibadeta altaripealmikku[2]. See on küllalt sarnane saksakeelse sõna Altaraufsatz tähendusväljaga, mis on samuti märkinud igasugust altaripealmikku, mis seisab kas otse mensal või soklitaolisel predellal[3] (eesti keelde vahendatudki sõnaga "altaripäälmik"[4]). Igapäevases kõnekeeles nimetatakse retaablit ka lihtsalt altariks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]