Ilmakaared

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ilmakaar)
Jump to navigation Jump to search

Ilmakaared
Kompass
Ilmakaared eesti ja soome keeles

Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil.

Enamikus maailma keeltes on originaalsed sõnad ainult nelja põhiilmakaare tähistamiseks: põhi, ida, lõuna, lääs, mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari. Näiteks põhiilmakaared põhi (inglise north või saksa Nord), ida (east või Ost), lõuna (south või Süd), lääs (west või West) ja vaheilmakaared: NE või NO, SE või SO, SW, NW. Erandeiks on üksnes eesti, soome, vepsa, liivi, vadja ja bretooni keel, kus on kasutusel kaheksa erinimelist ilmakaart.[viide?]

Eesti: põhi (N), kirre (NE), ida (E), kagu (SE), lõuna (S), edel (SW), lääs (W), loe (NW).

Soome: pohjoinen (N), koillinen (NE), itä (E), kaakko (SE), etelä (S), lounas (SW), länsi (W), luode (NW).

Vepsa: pohjoine (N), homendezbok (NE), päivnouzm (E), longibok (SE), suvi (S), ehtbok (SW), päivlaskm (W), öbok (NW).

Liivi: púoi (N), ida (NE), uomug, tuulena maagor (E), lõõnag või lüünag (SE), jedāl (S), lānš või läntš (SW), vest, ka ūdag, tuulena vežgor (W), lúod (NW).

Vadja: põhja (N), cirre (NE), itä (E), kaakko (SE), lõunaz (S), etelä (SW), länsi (W), luvvõ (NW).

Eesti-, soome-, vepsa-, vadja- ja liivikeelsete ilmakaarte nimetuste kõrvutamine lubab saada mõninga ettekujutuse muistse Läänemere ja Vienamere (Valge mere) peamistest laevateedest.

Praegu kasutatavad eestikeelsed ilmakaarte nimetused on paika pandud Eesti Kirjanduse Seltsi 1910. aastal ilmunud trükises "Maateaduse-sõnad".

Lääne-Euroopas kasutavad tänapäevani muistseid vahekaari bretoonid: Norzh (N), Biz (NE), Reter (E), Gevred (SE), Su (S), Mervent (SW), Kornôg (W), Gwalarn (NW).

Ilmakaarte vasteks võib pidada ka Vahemere maade tuulesuundi, kuna laevanduses on nad vastastikku asendatavad.

Vana-Kreeka: Boreas (N), Kaikias (NE), Euros (E), Apeliotes (SE), Notos (S), Lips (SW), Zephyros (W), Skiron (NW).

Vana-Rooma: Aquilo (N), Caurus (NE), Eurus (E), Volturnus (SE), Auster (S), Africus (SW), Favonius (W), Thrascius (NW).

Itaalia: tramontana (N), grecale (NE), l'Oriente või levante (E), scirocco (SE), mezzogiorno või ostro (S), libeccio (SW), l'Occidente või ponente (W), maestrale või maestre (NW).

Navigatsioonis kasutatakse 32 traditsioonilist põhi- ja vahekaart: N (Noord), NNNO, NNO, ONNO, NO, NONO, ONO, OONO, O (Oost), OOZO, OZO, ZOZO, ZO, OZZO, ZZO, ZZZO, Z (Zuid), ZZZW, ZZW, WZZW, ZW, ZWZW, WZW, WWZW, W (West), WWWN, WNW, NWNW, NW, WNNW, NNW, NNNW, N, iga jaotise väärtus 11,25 kraadi.

Tuulteroosi kujutis portugali kartograafi Pedro Reineli kaardil (1504)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]