Naine vaagnaga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Naine vaagnaga.JPG
Flickr - tm-tm - Naine vaagnaga, Tallinn.jpg

Naine vaagnaga ehk Eva[1] on Tallinnas Tornide väljakul asuv purskkaev.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Purskkaev koosneb pronksist kujust ning graniidist postamendist ja ringraketest. Kuju autor on skulptor Juhan Raudsepp ning see on õhukesel pronksplaadil istuv naisakt, vasak jalg istmiku all, parema jala põlv püsti. Kummargil figuuri kohal on peale ja käelabadele toetuv kumer vaagen.

Kuju on kinnitatud nelinurksele postamendile, mille laiema ülaosa all on dekoratiivne voluut. Purskkaevu sisemist kogumisbasseini ümbritseb ringikujuliselt 110 sentimeetri kõrgune graniitrake, välisküljel ühtlaste vahedega asetseva nelja väikese vett purskava pronksist kalapeaga. Need täidavad veega välise, 77 sentimeetri laiuse basseini, mida ümbritseb 25 sentimeetri kõrgune graniitrake.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raudsepp olevat saanud enda käsutusse Keskvanglast uue juurdeehitise kohalt väljalõhutud kaevu (püstitatud aastatel 1842–1847 Kaitsekasarmu jaoks) graniitrakked, millest ta tegi purskkaevu ümbrise.[2]

Raudsepp tegi 1934. aastal ka kipsist fontäänifiguuri, mille ta esitas Kunstihoone avanäitusele. Naise keha võluvat plastilisust ja ilmekust käsitledes püüdis seda lahendada dekoratiivses laadis.

Tolleaegne Tallinna peaarhitekt Herbert Johanson olevat teinud Raudsepale ettepaneku figuuri loomiseks purskkaevule väikesel skvääril Tornide väljakul (purskkaev koos raketega oli juba olemas). Sinna näis kujuri arvates paremini paigutuvat juba olemasolev purskkaevu kavand, mis oli olnud väljas Kunstihoone avanäitusel.

Figuur valati pronksi 1936. aastal ja asetati olemasolevale purskkaevule Tornide väljakul. See oli skulptor Raudsepa esimene töö selles valdkonnas.

Hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Fontääniskulptuur on üldmõjult dekoratiivne, vormikäsitlus teravusi vältivalt ümar ja pehmejooneline, siluetimõju rahulik. Skulptuuriga liitub vaagnalt langev vee mänglemine".[3]
  • "Skulptuuriga on kunstnik saavutanud emotsionaalse seose loodusega ja seda üsna lihtsa võtte abil: vaagnat pea kohal hoidev naine on paigutatud langevate veenirede keskele, mis eraldavad teda loodusest ja ühtlasi liidavad sellega".[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kultuurimälu peab hoidma Postimees 1. juuni 1996
  2. Heino Gustavson. Kindlusrajatis - kasarm - vangla". // Vana Tallinn III (VII). Estopol. Tallinn 1993. Lk 75
  3. M. Eller. Monumente ja dekoratiivskulptuure. Tallinn, 1978
  4. V. Viilmann. Juhan Raudsepp. Tallinn, 1984

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]