NSV Liidu Kunstide Akadeemia

Moskvas asuv endine Morozovi härrastemaja, Nõukogude Liidu ajal oli kunstide akadeemia presiidiumi asupaigaks

Olev Subbi, akadeemia korrespondentliige 1988. aastast

NSV Liidu Kunstide Akadeemia (vene keeles Академия художеств СССР) oli Nõukogude Liidus 1947. aastal asutatud juhtiv teadusasutus kujutava kunsti ja ja kunstihariduse valdkonnas, ühendas ka kui personaalakadeemia juhtivad kujutava kunsti tegelasi. Venemaa Kunstide Akadeemia eelkäija.

Akadeemiat peeti Keiserliku Kunstide Akadeemia klassikaliste traditsioonide järgijaks, kuid samal ajal oli akadeemia eesmärk edendada sotsialistliku realismi põhimõtete järgimist loomingulises arengus.

Asutused akadeemia koosseisus

Akadeemia koosseisu kuulusid Moskvas asunud Kujutava Kunsti Teooria ja Ajaloo Teadusinstituut, Surikovi-nimeline Moskva Riiklik Akadeemiline Kunstiinstituut koos kunstikeskkooliga, Leningradis asunud Repini-nimeline Maali-, Skulptuuri- ja Arhitektuuriinstituut koos kunstikeskkooliga ning arvukalt muuseume ja loomingulisi õpikodasid.

Liikmeskond

Akadeemia liikmeskonda kuulusid tegevliikmed (akadeemikud), korrespondentliikmed, auliikmed ja välisliikmed. Liikmeid valiti akadeemia üldkogul. 1970. aastate lõpus oli akadeemial 61 tegevliiget ja 95 korrespondentliiget.

Tegevliikmeid

• Aleksandr Deineka (1947)
• Boriss Jefimov (1975)
• Sergei Merkurov (1947)
• Vera Muhhina (1947)
• Evald Okas (1975)
• Mihhail Possohhin (1979)
• Džemma Skulme
• Nikolai Tomski (1949)
• Zurab Tsereteli (1988)
• Jevgeni Vutšetitš (1953)

Korrespondentliikmeid

• Günther Reindorff (1958)
• Eduard Einmann (1958)
• Afanassi Ossipov (1973)
• Olev Subbi (1988; hiljem valiti välisliikmeks)
• Fuad Əbdürəhmanov (1949)

Välisliikmeid

• Herluf Bidstrup (1974)
• Renato Guttuso (1962)
• Giacomo Manzù, Kuuba arhitekt (1967)
• Antonio Quintana Simonetti, itaalia skulptor (1983)
• David Alfaro Siqueiros, mehhiko kunstnik (1967)