Nõiamärgid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nõiamärgid olid rahvausundis maagilise tähendusega märgid, loodus- ja üleloomulike jõudude sümbolid.[1]

Kogu maailmas on kasutatud nõiamärke juba alates esiajast. Märke tehti kaitseks kurja (pahatahtlik nõidus, haigused, õnnetused jms) vastu.[2] Märke tehti ehitistele ja esemetele ka jumalustele pühendamiseks või neid vaimude kaitse alla andmiseks.[3]

Nõiamärkideks olid põhiliselt kujundid (ring, rist, kolmnurk jne), mis sümboliseerisid üleloomulikke jõude, aga ka kujundite kombinatsioonid. Neid joonistati, põletati, lõigati või kanti muul moel vastavale objektile: hoonele või hooneosale, tarbe- või tööriistale, ka loomale. Nõiamärke võis teha ka käega. Rohkesti olid nad levinud rahvapärases ornamendis, kus neil aga polnud erilist maagilist tähendust.[2] Nõiamärkideks võisid olla ka looma- või taimemotiivid (madu, tootem).[3]

Eestlastel olid tuntumad nõiamärgid:

  • rist - sel oli kaitsev tähendus, ühtlasi oli ta ka üldise õnne märk.
  • viiskand - pikse sümbol, kaitse kahjutule eest, ka inimese elutuli
  • kaheksakand - kaitses hinge ja kodu eksimiste eest.[4]

Teised nõiamärgid:

  • silmusnelinurk - maagilise hoiatuse ja toetuse, aga ka manala märk
  • triskele - päikese ja aja kulgemise sümbol, kurja eemale peletaja
  • kolmnurk - viljakuse, kasvu ja kodu kaitse märk
  • svastika - märk, mida kasutati haiguse, nõiduse ja vanatühja vastu
  • ring - päikesesümbol, piiratud ning kaitstud tsooni märk.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia [1] vaadatud 06.05.2020
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 185
  3. 3,0 3,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 129
  4. 4,0 4,1 Kiri, märgid ja värvid [2], Epp Margna

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]