Pikne (äiksejumal)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal")

Pikne on eesti äikese- ja piksejumal.

Nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "pikne" tähendab liivis välku ennast, aga ka üldse äikest. Tihti öeldakse, et pikne põristab, mitte välku lööb, samuti pikne hakkab müristama. See, kas pikne ja kõu on samad, ei ole teada.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Pikset kujutatakse ette meessoost jumalusena, kes oskab hästi kisendada, müra teha ja loopida piike. Pikne on tavaliselt vana mees, või koguni surnu, kes teeb ülal häält.

Kõnekäänud[muuda | muuda lähteteksti]

Piksega seoses on tekkinud mitu kõnekäändu: "(oh) pikne, (oh) väävel!"; vihahoos sajatatakse "las pühapikne löögu sind maha!", vanasti vannuti "o püha pikne, o püha boŕit!" (boŕit= eesti põristaja, paristaja, põrutaja). Kõige enam on kuuldud äiksest räägitavat kui taevataat, kes riidleb või jumal riidleb.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Piksel on üheksa poega: kolm, kes põrutavad, kolm müristavad ja kolm viskavad välku.

Pikne ja kurat[muuda | muuda lähteteksti]

Pikne on ainus jumal, keda kurat kardab. Pikne ajab teda taga ja tahab teda lüüa, kurat aga jookseb ringi ja otsib endale varjualust. Seda ei leia ta põrgust, järve vee alt, sambla alt, aida pealt, reheahju tagant või seest. Ainus koht kust leiab, on suur kummuli katel, seepärast ka hoiti kõik suured katlad püsti, et kurat ei saaks nende alla pugeda. Pikne kiusab halbu inimesi ja sellepärast kõik nõiad, võlud ja pahad vaimud poevad äikse ajal puude õõnsustesse (seepärast lööbki pikne puusse).

Enda kaitsmine[muuda | muuda lähteteksti]

Ennast saab ka pikse eest kaitsta. Alati kui välku lööb, tuleb rist endale ette lüüa ja öelda "Kristõz Jéz"; öösel jätta tuli laual põlema, siis ei löö välk majja; isegi päeval küünal lauale, kui äike väljas; tehakse tuli kotta või ahju alla, pikne siis ei tule, kui majas on tuli, aga ahju või pliidi siiber peab kinni olema, samuti kõik uksed-aknad; kui ollakse pikse ajal väljas, siis ei tohi joosta, olgu hirm kui suur, peab tulema vaikselt majja sisse. Selliseid ütlusi on veel palju ja mõnda mainitakse vanaemade ja –isade poolt tänaseni.

Ennustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Äikesega ennustati ka suvel saaki. Kui esimene äike tõuseb merelt, siis on hea saaks merel, kui aga maalt, siis on hea saak maal. Esimese äiksega saab ka ennast ravida, näiteks tuleb lüüa peaga kolm korda vastu kivi ja siis ei pidavat peavalu sel aastal tulema. Samuti lüüakse kolm korda jalgu vastu kivi ja siis on kogu suve jalad terved ja tugevad.  

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]