Mutt (kalandus)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mutt (ka mutnik) oli noot väiksemate kalade püüdmiseks.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Mutt koosnes pärast, lühikestest tiibadest ning nende pikendusena pikkadest tuudiköitest[1]. Muti päraks oli harilikult 10  meetri pikkune tihe võrkkott, millega püüti kiiska, ahvenat jt. väikekalu nii avaveest kui jää alt. 20. sajandi algul lisati pärale ka pujus ja vitsrõngad, nii et kujunes mõrdpära. Tuudiköied ajasid põhjast üles muda ja suunasid kala pära suunas. Nende köite otsas olid lühemad veoköied.

Püügiviis[muuda | muuda lähteteksti]

Mutti kasutades käisid püüdmas ühe paadiga 2 kuni 5 inimest. Ühe tiiva veoköie ots ankurdati, paadiga kaares sõites piirati loomus sisse ning mutt tõmmati mõlemast tiivast üheaegselt vedades käsitsi paati[2].

Püügikohad[muuda | muuda lähteteksti]

Mutt on kujunes algselt püügivahendiks Loode-Venemaa järvede alal. Juba 19. sajandi algul oli ta kasutusel ka Peipsil ja Võrtsjärvel. Hiljem levis venelaste vahendusel seda tüüpi noodapüük ka Eesti põhjarannikule, kus ta kohandati lestapüügiks[2]. Mõnel pool, näiteks Pärnu jõel ja Saaremaal oli mutt 4 kuni 6 cm suuruste silmadega võrk, millega püüti suuremaid kalu madalamas vees[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 119
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 167

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]