Mullaprotsessid

Allikas: Vikipeedia

Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi ning mullavee ja -õhu vastastikused dünaamilised mõjutused. Läbi nende protsesside muutub mulla geneetiline horisont ja muutuvad nii mulla omadused kui ka koostis.[1] .

Mulla protsesside toimimise tulemusena jagunevad Eestis mullad järgmiselt:

    • Ι Mullad automorfsed mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval
    • ΙΙ Mullad poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad, kus põhjavesi ulatub maapinnale või kuni mulla alumistesse horisontidesse. [2]

Mullas toimuvad protsessid[muuda | muuda lähteteksti]

Leetumine 
See on üks mullaprotsessidest, kus orgaanilse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Selle protsessi käigus mulla keemiline viljakus langeb. Tavaliselt okasmetssa aladel.
Kamardumine 
Tegu on mullatekkeprotsessiga, mille käigus orgaaniline aine koguneb mulla pindmisesse kihti ning tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlas.
Gleistumine 
See protsess toimub pidevalt liigniisketes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku FeO-st. FeO reageerib mullas esinevate mineraalidega ja tekivad rohekad gleimineraalid. See protsess on iseloomulik tundras.
Sooldumine 
Protsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub harva või siis üldse mitte. Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel.
Soostumine 
Selles protsessis orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Taimejäänused lagunevad osaliselt pinnale. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile.
Leostumine
Vees lahustuvate magneesiumi ja kaltsiumi (soolad) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastel aladel. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Mullaprotsessid".
  2. "Eesti mullad".
  3. [1] Mullateadus.