Mitu suve ja kevadet

Allikas: Vikipeedia
Mitu suve ja kevadet
Autor Jaan Kaplinski
Illustraator Peng Lin
Kaane kujundaja Jaan Tammsaar
Päritolumaa Eesti
Keel Eesti
Žanr(id) Luule
Kirjastaja Vagabund
Avaldamisaeg 1995
Väljaande tüüp Pehmekaaneline
Lehekülgi 77
Mõõtmed ja kaal 127 × 238 mm
ISBN 9985835050

"Mitu suve ja kevadet" on Jaan Kaplinski üheteistkümnes luulekogu. See ilmus Tallinnas 1995. aastal.

Ilmumine ja vastuvõtt[muuda | muuda lähteteksti]

"Mitu suve ja kevadet" avaldati kirjastuselt Vagabund pehmekaanelise väljaandena, mille kujunduses on kasutatud hiina kalligraafiat. Pealkirjaks on esimese luuletuse esimesed sõnad. Tiitellehel pealkirja kõrval seisab: "Kai Pu lini ja Su Dong po luulet ja märkmeid. Kirjutas, tõlkis ja pani kokku Jaan Kaplinski. Kalligraafia Peng Lin." Raamatus on 64 Kaplinski luuletust eesti keeles, 20 Su Dungpo (Su Shi) luuletust Kaplinski eestikeelses tõlkes, kolm Kaplinski luuletust autori hiinakeelses tõlkes ja kolm Su Dungpo teksti hiina keeles. Kõik Kaplinski tekstid on dateeritud, hõlmates ajavahemikku 1992-95. Su Dungpo tekstid on pärit 11.-12. sajandist.

Kriitikas märkis Andres Langemets, et Kaplinski luule on "juba mõnda aega olnud esijoones filosoofiline", aga seejuures mitte hämar, vaid "selge ja mägijõelikult läbipaistev". "See on luulepäevik Kaplinski poliitilise tegutsemise kõrgpäevilt ja ime küll, et niisugune tegutsemine ta luulevõimet ei moonutanud ega halvanud... Põhitoon on kogu aeg üks. See ei ole palavikuline prohvetihääl, mida ehk ajuti katsetas noor Kaplinski, vaid üsna didaktiline ja kanooniline eluõpetus meile, mõistmatuile ja äraeksinuile Eestimaa lugejaile. Muistse Hiina eeskujul."[1]

Luuleülevaates kirjutas Paula Sering, et "Kai Pu lini ja Kaplinski eluloo ühisjooned lubavad eeldada isikute samasust" ning et Kai Pu lin näib kõnelevat "eemalolijatega, kellega ilmsi kokku ei saa; ta nagu saadaks neile – liblikaile, ammusurnud hiina luuletajaile, esimestele inimestele Aafrikas – sõnumeid siitpoolt."[2] Hasso Krull leidis, et Kaplinski kirjutab selles kogus "uuesti ümber Kaplinskit... ta kirjutab iseenda teksti palimpsestile enese teksti uuesti", justkui kirjutades "ennast vähemaks". "Kaplinski vaatab end Hiinast, asetab end Hiina teljestikku ja võrdleb Su Dong po'ga – kuid sellega ei muutu ta "hiinlaseks", vaid vastupidi, veelgi rohkem endaks, on korraga hiina Kaplinski, eesti Kaplinski ja kaplinski Kaplinski."[3]

Autori selgitusi[muuda | muuda lähteteksti]

Kaplinski ise seletab oma luulekogu kahe pooluse suhet sama raamatu saatesõnas: "Selles raamatus on kahe autori tekste, kelle eluaega siin põrmuilmas lahutab 900 aastat ja elupaiku ligi 6000 kilomeetrit ehk üle 10 000 lii." Kai Pu lini sünniajaks määrab ta Geng cheni (lohe-) aasta 12. kuu 20 päeva, sünnikohaks Tartu linna. Võrreldes Kai Pu lini hiina luuletaja Su Dong poga, arvab ta, et Kai Pu lini "kirjanduslikud ja poliitilised saavutused on olnud palju tagasihoidlikumad kui hiinlasel, kuigi ka tema on olnud kõrges rahvaesindaja ametis". Hiinas reisides olevat ta ühes Guangzhou templis näinud ka hiinlase käega kirjutatud märke. Peale luuletamise ühendavat mõlemat kiindumus zen-budismi.

Luuletused[muuda | muuda lähteteksti]

Kai Pu Lini luuletusi ja märkmeid
  • Mitu suve ja kevadet täis laulu ja revolutsiooni
  • Käisin naabri pool
  • Hommikul tutvustati mind president Mitterrandile
  • Öölinnud ja nahkhiired lendavad hääletult
  • Meri ei taha lainetada
  • Jumal on lahkunud
  • Päeval veeti teele kruusa
  • Soome raadios räägiti Tiananmeni veresaunast
  • Vihmavõimalus
  • Tervet keha pole olemas
  • Inimsoo iidne unistus
  • Linn sumiseb
  • Sama naljakas ikka
  • Laev libiseb põhja poole
  • On mõõn
  • Kõike teed kord viimast korda
  • Meri on nagu suur veski
  • Liivarand
  • Loputasin tiigil pesu
  • Õhtu tuleb ja maa ja mets saavad kokku
  • Mina olen
  • Pilvealune südasügise-pärastlõuna
  • Vihma sajab jälle
  • Maailma kese on siinsamas
  • Savijumal tahab tulla tagasi ajaloo näitelavale
  • Lund on vähe
  • Mu luuletused ei ole tihti luuletused
  • Ikka vähem on ruumi lennata
  • On loomi, kes märgivad oma teed ja territooriumid kusega
  • Ikka enam tühja juttu
  • Oled nädala eemal poliitikast
  • Pool aastat on läbi
  • Nägin põllutee ääres vilja sees eemalt midagi valget
  • Ilm muutus üle öö
  • Märkasin äkki õues traktori rataste ees üht kurereha õit
  • Maailm on üksainus sündmus
  • Mu kodu on ilus ilm
  • Käisin südaöösi jalutamas
  • Läbi hommiku-une
  • Avasin vene-hiina sõnaraamatu kaane
  • Nii see võis olla
  • Silmad on nõrgaks jäänud
  • Poliitiliselt-poeetiliselt
  • Uni – varjatud tarkus või varjatud totrus
  • Olen mõeld, et mõtlen surmast
  • See ei olnd udu
  • Kõik äkki vait
  • Lõin katust
  • Soe tuul tuleb läbi viinapuuväätide
  • Kui Jumal on sinuga kõnelnud
  • Tallinn on külm nagu terve Eestimaa
  • Pole kunagi varem olnd nii nukker selle pärast
  • Mul ei ole oma maad ega taevast
  • Terve linn on jääs
  • Vaatasin Toompea aknast
  • Vaatasin fotosid
  • Hakiparv
  • Tulin jala südalinnast koju
  • Tõelus on
  • Olen pilvedest
  • Miski ei kao
  • Hilisõhtusel
  • Öö süda lööb külmas aeglasemini
  • Rong sõidab Tartust Tallinna
  • Öö tuleb idast

Su Dong Po luulet ja märkmeid

  • Minu looming on nagu ohtraveeline allikas
  • Pärast kukelaulu lahkun Hangzhoust
  • Keha viibib siin maailmas nagu unes
  • Ränduri laul, nutt kõnnumaal
  • Öeldagu: mu luuletused on tahumatud
  • Purjuspäi tõusen mööda kõrkjates nõlva
  • Tuuleõhk sahiseb vesiriisis ja pilliroos
  • Poolik kuu jäänd rippuma raagus tung-puusse
  • Tuul ja lained lakkavad
  • Kaljukana taeva all
  • Siis kui Yu Ke maalis bambust
  • Nägin unes: olen jälle koolis
  • Tunamullu elasin ida pool jõge
  • Kui olin saabund Hainanile
  • Ji mao aasta laternapühal ma olin Danzhous
  • Elaval veel on vaja elavat tuld
  • Oleme jõudmas Qu He'le
  • Seitse aastat tulekuid-minekuid
  • Tahtsin veeta vanaduspäevad külas Hainanil
  • Lu Shani uduvine

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andres Langemets, "Kai Pu lini luulepäevik". Looming 1996, nr 2, lk 274.
  2. Paula Sering, "Luuletaja läheb ära". Looming 1996, nr 4, lk 518-519.
  3. Hasso Krull, "Kaplinski liikumine". Vikerkaar 1996, nr 7, lk 79.