Mitu suve ja kevadet

Mitu suve ja kevadet
Autor	Jaan Kaplinski
Illustreerija	Peng Lin
Kaane kujundaja	Jaan Tammsaar
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	luule
Kirjastaja	Vagabund
Ilmumisaeg	1995
Väljaande tüüp	pehme köide
Lehekülgi	77
Mõõtmed ja kaal	127 × 238 mm
ISBN	9985835050

"Mitu suve ja kevadet" on Jaan Kaplinski üheteistkümnes luulekogu. See ilmus Tallinnas 1995. aastal.

Ilmumine ja vastuvõtt

"Mitu suve ja kevadet" ilmus kirjastuselt Vagabund pehmes köites väljaandena, mille kujunduses on kasutatud hiina kalligraafiat. Pealkirjaks on esimese luuletuse esimesed sõnad. Tiitellehel pealkirja kõrval seisab: "Kai Pu lini ja Su Dong po luulet ja märkmeid. Kirjutas, tõlkis ja pani kokku Jaan Kaplinski. Kalligraafia Peng Lin."

Raamatus on 64 Kaplinski luuletust eesti keeles, 20 Su Dungpo (Su Shi) luuletust Kaplinski eestikeelses tõlkes, kolm Kaplinski luuletust autori hiinakeelses tõlkes ja kolm Su Dungpo teksti hiina keeles. Kõik Kaplinski tekstid on dateeritud, hõlmates ajavahemikku 1992–1995. Su Dungpo tekstid on pärit 11.-12. sajandist.

Kriitikas märkis Andres Langemets, et Kaplinski luule on "juba mõnda aega olnud esijoones filosoofiline", aga seejuures mitte hämar, vaid "selge ja mägijõelikult läbipaistev". "See on luulepäevik Kaplinski poliitilise tegutsemise kõrgpäevilt ja ime küll, et niisugune tegutsemine ta luulevõimet ei moonutanud ega halvanud... Põhitoon on kogu aeg üks. See ei ole palavikuline prohvetihääl, mida ehk ajuti katsetas noor Kaplinski, vaid üsna didaktiline ja kanooniline eluõpetus meile, mõistmatuile ja äraeksinuile Eestimaa lugejaile. Muistse Hiina eeskujul."

Luuleülevaates kirjutas Paula Sering, et "Kai Pu lini ja Kaplinski eluloo ühisjooned lubavad eeldada isikute samasust" ning et Kai Pu lin näib kõnelevat "eemalolijatega, kellega ilmsi kokku ei saa; ta nagu saadaks neile – liblikaile, ammusurnud hiina luuletajaile, esimestele inimestele Aafrikas – sõnumeid siitpoolt." Hasso Krull leidis, et Kaplinski kirjutab selles kogus "uuesti ümber Kaplinskit... ta kirjutab iseenda teksti palimpsestile enese teksti uuesti", justkui kirjutades "ennast vähemaks". "Kaplinski vaatab end Hiinast, asetab end Hiina teljestikku ja võrdleb Su Dong po'ga – kuid sellega ei muutu ta "hiinlaseks", vaid vastupidi, veelgi rohkem endaks, on korraga hiina Kaplinski, eesti Kaplinski ja kaplinski Kaplinski."

Autori selgitusi

Kaplinski ise seletab oma luulekogu kahe pooluse suhet sama raamatu saatesõnas: "Selles raamatus on kahe autori tekste, kelle eluaega siin põrmuilmas lahutab 900 aastat ja elupaiku ligi 6000 kilomeetrit ehk üle 10 000 lii." Kai Pu lini sünniajaks määrab ta Geng cheni (lohe-) aasta 12. kuu 20 päeva, sünnikohaks Tartu linna. Võrreldes Kai Pu lini hiina luuletaja Su Dong poga, arvab ta, et Kai Pu lini "kirjanduslikud ja poliitilised saavutused on olnud palju tagasihoidlikumad kui hiinlasel, kuigi ka tema on olnud kõrges rahvaesindaja ametis". Hiinas reisides olevat ta ühes Guangzhou templis näinud ka hiinlase käega kirjutatud märke. Peale luuletamise ühendavat mõlemat kiindumus zen-budismi.

Luuletused

Kai Pu Lini luuletusi ja märkmeid Mitu suve ja kevadet täis laulu ja revolutsiooni Käisin naabri pool Hommikul tutvustati mind president Mitterrandile Öölinnud ja nahkhiired lendavad hääletult Meri ei taha lainetada Jumal on lahkunud Päeval veeti teele kruusa Soome raadios räägiti Tiananmeni veresaunast Vihmavõimalus Tervet keha pole olemas Inimsoo iidne unistus Linn sumiseb Sama naljakas ikka Laev libiseb põhja poole On mõõn Kõike teed kord viimast korda Meri on nagu suur veski Liivarand Loputasin tiigil pesu Õhtu tuleb ja maa ja mets saavad kokku Mina olen Pilvealune südasügise-pärastlõuna Vihma sajab jälle Maailma kese on siinsamas Savijumal tahab tulla tagasi ajaloo näitelavale Lund on vähe Mu luuletused ei ole tihti luuletused Ikka vähem on ruumi lennata On loomi, kes märgivad oma teed ja territooriumid kusega Ikka enam tühja juttu Oled nädala eemal poliitikast Pool aastat on läbi Nägin põllutee ääres vilja sees eemalt midagi valget Ilm muutus üle öö Märkasin äkki õues traktori rataste ees üht kurereha õit Maailm on üksainus sündmus Mu kodu on ilus ilm Käisin südaöösi jalutamas Läbi hommiku-une Avasin vene-hiina sõnaraamatu kaane Nii see võis olla Silmad on nõrgaks jäänud

Poliitiliselt-poeetiliselt Uni – varjatud tarkus või varjatud totrus Olen mõeld, et mõtlen surmast See ei olnd udu Kõik äkki vait Lõin katust Soe tuul tuleb läbi viinapuuväätide Kui Jumal on sinuga kõnelnud Tallinn on külm nagu terve Eestimaa Pole kunagi varem olnd nii nukker selle pärast Mul ei ole oma maad ega taevast Terve linn on jääs Vaatasin Toompea aknast Vaatasin fotosid Hakiparv Tulin jala südalinnast koju Tõelus on Olen pilvedest Miski ei kao Hilisõhtusel Öö süda lööb külmas aeglasemini Rong sõidab Tartust Tallinna Öö tuleb idast Su Dong Po luulet ja märkmeid Minu looming on nagu ohtraveeline allikas Pärast kukelaulu lahkun Hangzhoust Keha viibib siin maailmas nagu unes Ränduri laul, nutt kõnnumaal Öeldagu: mu luuletused on tahumatud Purjuspäi tõusen mööda kõrkjates nõlva Tuuleõhk sahiseb vesiriisis ja pilliroos Poolik kuu jäänd rippuma raagus tung-puusse Tuul ja lained lakkavad Kaljukana taeva all Siis kui Yu Ke maalis bambust Nägin unes: olen jälle koolis Tunamullu elasin ida pool jõge Kui olin saabund Hainanile Ji mao aasta laternapühal ma olin Danzhous Elaval veel on vaja elavat tuld Oleme jõudmas Qu He'le Seitse aastat tulekuid-minekuid Tahtsin veeta vanaduspäevad külas Hainanil Lu Shani uduvine