Mineviku kesksõna

Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm. See väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus.

Eesti keel

Mineviku kesksõnad on

• isikulise tegumoe kesksõna ehk nud-kesksõna: ela/nud, maga/nud, söö/nud
• umbisikulise tegumoe kesksõna ehk tud-/(dud-)kesksõna: ela/tud, maga/tud, söö/dud.

Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda eri kesksõnadena ning nimetada neid nud-kesksõnaks ja tud-kesksõnaks.

Mineviku kesksõna on sõnaliigilt kaheplaaniline.

• Mineviku kesksõna võib käituda nagu tegusõna ja olla lauses:
  • öeldis, kus tegusõna käändeline vorm koos abiverbiga olema moodustab liitvormi: Toidukaupade hinnad on viimase paari kuu jooksul märgatavalt tõusnud.

Tegussõna liitvormi osana saavad peale sihiliste verbide esineda umbisikulises tegumoes ka sihitute verbide mineviku kesksõnad: Eks ole varemgi nii elatud.

• Mineviku kesksõna võib käituda nagu omadussõna ning olla lauses:
  • täiend: Valmistatud õhtusöök oli imehea.
    • Eestäiendina mineviku kesksõna käände- ja arvukategooriaga ei seondu, st ta ei ühildu oma põhjaga: Nendelt teotahtelistelt ja elukogenud noortelt oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta.
    • Järeltäiendina esinev mineviku kesksõna seondub käände- ja arvukategooriaga, ühildudes oma põhjaga käändes ja arvus: Nendelt noortelt, teotahtelistelt ja elukogenutelt, oli meil nii mõndagi eeskujuks võtta.
  • öeldistäide: Kas see koht on võetud?
  • seisundimäärus: Pikast retkest väsinuna heitsime kohe magama.

Vaata ka

• Oleviku kesksõna

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut, § 47.
• Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 268–269.