Miina Hint
Miina Hint (aastatel 1966–1978 Miina Gasman; sündinud 3. märtsil 1945[1]) on eesti kirjanik.
Ta on õppinud Tallinna 10. ja Tallinna 46. Keskkoolis, ta lõpetas aastal 1963 Nõmme Valdeku õhtukeskkooli. Aastatel 1966–1972 õppis ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis filosoofiat. Ta on aastast 1980 filosoofiakandidaat teemaga "Inimese ajaloolised tüübid ja kunstiline tüpologiseerimine". Ta on töötas filosoofia õppejõuna aastatel 1974–1976 (õpetajana) Tallinna Polütehnilises Instituudis ja aastatel 1979–1987 (vanemõpetajana) Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (September 2020) |
Hint juhtis üheksakümnendatel Eesti Demokraatlikku Liitu (EDL).[2] Tollest ajajärgust on Miina Hint avaldanud ka mõned poliitilise sisuga romaanid.
2018. aastal esines ta ajakirjanduses ühena "loomisjärgus" oleva Eesti Kodanike Erakonna (EKE) eestvedajatest.[2]
Miina Hint on PEN klubi liige.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vanemad olid kirjanikud Aadu Hint ja Minni Nurme.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Hindilt on ilmunud rohkem kui 50 romaani ja luulekogu.[viide?]
- "Kadunud tütar". Lühiromaan. Maarjamaa. Tallinn 1996
- "Kalevipoja tagasitulek". Luuletused. Kunstnik Minna Hint. MR. Tallinn 2004
- "Omaenda põrgus". Luuletused. 2015
- "Lugu suurest armastusest". Luuletused. Tallinn 2019