Miguel Hidalgo y Costilla

Miguel Hidalgo y Costilla
Joaquín Ramírezi protree Hidalgost pärast tema surma
Sünninimi	Miguel Gregorio Antonio Ignacio Hidalgo y Costilla Gallaga Mandarte y Villaseñor
Sünniaeg	8. mai 1753 Pénjamo, Nueva Galicia, Uus-Hispaania asekuningriik
Surmaaeg	30. juuli 1811 Chihuahua, Nueva Vizcaya, Uus-Hispaania asekuningriik
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne	Mehhiko
Teenistusaeg	1810–1811
Auaste	Generalissimo
Sõjad/lahingud	Mehhiko iseseisvussõda
Autogramm

Miguel Hidalgo y Costilla (täieliku nimega Don Miguel Gregorio Antonio Ignacio Hidalgo y Costilla y Gallaga Mandarte Villaseñor, lühendatult ka lihtsalt Miguel Hidalgo; 8. mai 1753 Pénjamo, Uus-Hispaania asekuningriik – 30. juuli 1811 Nueva Vizcaya, Mehhiko) oli katoliku preester ja Mehhiko iseseisvussõja juht, keda peetakse Mehhikos rahvuskangelaseks ja sageli ka rahvuse isaks (Padre de la Nación).

Hidalgo sündis 1753. aastal kreooli peres ja 15-aastaselt saadeti Hidalgo kolledžisse. Hiljem vahetas ta kooli, et õppida preestriks. Õpingud lõpetas ta 1773. aastal Mehhiko Kuninglikus ja Paavstlikus Ülikoolis. 1778. aastal ordineeriti ta preestriks. Hidalgo töötas San Nicolás Obispo kolledži professorina Valladolidis (tänapäeva Morelia), kuid ta vallandati 1792. aastal valgustusajastu ideedele avatud mõtteviisi tõttu. Seejärel teenis ta preestrina Colimas ning hiljem Dolorese linnas. Sinna saabudes üllatus ta piirkonna viljakast pinnasest. Hidalgo püüdis aidata kohalikke vaeseid õpetades neid oliivide ja viinamarjade kasvatamisel, kuid Uus-Hispaanias (tänapäeva Mehhiko) oli nende kultuuride kasvatamine keelatud või piiratud, et vältida konkurentsi Hispaaniast imporditavatele kaupadele.

16. septembril 1810 pidas Hidalgo Dolorese linnas kõne, mis sai tuntuks kui Dolorese hüüe ja algatas iseseisvussõja. Sõjaväelise väljaõppeta Hidalgo liikus oma ülestõusnute armeega läbi Mehhiko, kogudes ligi 90 000 talupoega ja tavakodanikku, kes suunasid viha Hispaania peninsulaaride ja ka kreoolide (Uus-Hispaanias sündinud hispaanlaste) eliidi vastu. Algul saavutas tema vägi mitmeid võite ja liikus México linna suunas, kuid tema sõdurid olid halvasti relvastatud ja vähese väljaõppega. 1811. aasta alguses kohtasid nad Calderóni silla lahingus Hispaania hästi väljaõpetatud vägesid ja said rängalt lüüa. Pärast kaotust põgenes Hidalgo põhja poole, kuid ta reedeti, vahistati ja 30. juulil 1811 Hidalgo hukati.

Tema auks on mitmesse Mehhiko linna paigaldatud monumendid. Hidalgo järgi on nimetatud näiteks Ameerika Ühendriikide Texase osariigi Hidalgo maakond ja Mehhiko Hidalgo osariik.