Mežciems (Riia)
Mežciems on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 7,667 km². Mežciems piirneb põhjas Teika, lõunas Dreiliņi, läänes Purvciemsi, idas aga Jugla asumiga. 15 884 elanikku (2010).
Mežciems (tõlkes Metsküla) on üks rohelisemaid asumeid Riias. Suuremalt jaolt asub asum tasasel alal, mis ulatub 8–10, kohati ka vaid 4 meetrit üle merepinna. Mežciemsis asub kolm järve – Gaiļezersi, Dambjapurva ja Velnezersi järv, millest suurim on Gaiļezersi järv. Asumisse jääb Biķernieki mets, kus asuvad Biķernieki luited. Luidete alal ulatub maapinna kõrgus kohati 22 meetrit üle merepinna.
Mežciemsi alal asus mitu mõisa. Gaiļezersi järve ääres asus Gaiļi mõis. Biķernieki kiriku juures asus Kauli mõis, tähtsamad mõisad olid veel Hackmanni mõis ja Burchardi mõis.
Biķernieki piirkonnas olid põllud liivased ja soised, maalapid väikesed. Nii püüdsid paljud kohalikud elanikud Jugla järvest kala. XVI sajandil liitusid need kalurid gildiks, mille sümboliks oli karikas (läti keeles biķeris). Selle järgi on piirkond tõenäoliselt ka nime saanud. Aastal 1672 saatis Riia raad selle gildi laiali.
XIX sajandil kandis piirkond Burchardi mõisa järgi nime Burhardciems. Riia linnaga liideti asumi põhjapoolne osa aastal 1934, lõunapoolne aga aastal 1974. Intensiivsem ehitustöö algas aastal 1975, mil asumisse kavandati 15 000 elaniku jaoks mõeldud korterelamute piirkond. See piirkond valmis aastaks 1986.
Lisaks korterelamutele ehitati Gaiļezersi järve äärde veel haigla. Asumi lõunapoolses osas on Biķernieki mets, kus asuvad spordibaas ja mälestusmärk holokausti ohvritele. Lisaks asub Mežciemsis veel Baltimaade suurim vanade autode muuseum.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mežciemsi koduleht (läti keeles)