Metsik
|
See artikkel räägib haldjast; filmi kohta vaata artiklit Metsik (film). |
Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna[1]. Arvati, et kui see nukk asulast (nt külast) välja viiakse ja ära põletatakse, siis kaob ära igasugune viljatus ja ebaõnn[1]. Metsiku populaarsus oli eriti suur Saaremaal[1].
Nimest
[muuda | muuda lähteteksti]Eiseni järgi tähendas metsik metsa, metsatukka või metsas asujat ning hilisema laiendatud tähenduse järgi ka metsa vaimu ja metshaldjat.
Olemus
[muuda | muuda lähteteksti]Metsik on hea vaim/haldjas. Tema jaoks ohverdati igal aastal iga päev, et too karja kaitseks. Kuna metsik on karjakaitsja, siis loodeti, et ta ajab ära nii hundid kui ka muud röövloomad, tal olid samad ülesanded nagu hiljem pühal Jüril.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Metsik annab oma õnnistuse viljale ja karjale. Vanasti tehti õlgedest mehe kuju, mida nad metsikuks kutsusid. Metsik ehitati teiba otsa, pähe pandi vana kübar ja selga vana naisterahva kuub. Õlgedest metsik viidi külast välja ja pandi lähima puu otsa. Siis pidavat tervel külal sel aastal hästi minema. Tavaliselt hakati metsikut valmistama vastlapäeva või uue aasta paiku. Teda meisterdati ka muudel aegadel. Kui metsik oli põllu äärde üles pandud, siis oli ta viljaõnne jaoks mõeldud, kui aga puu otsas siis karjaõnne. Usuti, et naisterahva moodi metsik tõi karjale sigidust ja meesterahvasarnane viljale õnne. Usuti, et metsik sarnaneb metshaldja või metstondiga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 115
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eisen, Matthias Johann. 1919. Eesti mütoloogia lk 74–75
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kommentaare eesti mütoloogiale: Metsik ETV 1997 (Metsikuga seotud uskumusi kommenteerib Ergo-Hart Västrik. Režissöör Aile Ellmann)
- Ergo-Hart Västrik. Kombest valmistada kalendritähtpäevadel inimesena riietatud õlgkuju www.folklore.ee