Menedemos Eretriast

Allikas: Vikipeedia

Menedemos Eretriast (kreeka Μενέδημος ὁ Ἐρετριεύς, u 345– u 260 eKr) oli vanakreeka filosoof, Elise-Eretria koolkonna esindaja, kes oli pärit Eretria linnast Euboia saarel.[1]

Menedemos oli sündinud lugupeetavasse suguvõssa, kuid oli ise ehitaja või siis dekoraator ning vaene.[1] Ta saadeti sõjaretkele Megarasse, kuid otsustas külastada ka Platoni Akadeemiat ning otsustas seejärel sõjateenistusest loobuda ja asuda filosoofiat õppima.[1] Platoni Akadeemiast suundus ta koos Phleiusi Asklepiadesega Megarasse Stilponi õpilasteks ja sealt omakorda edasi Elisesse, kus nendest said Phaidoni kooli õpilased.[2] Hiljem suundusid nad Asklepiadesega Menedemose kodulinna Eretriasse ning sellest ajast nimetati Elise kooli Eretria kooliks.[3] Sageli on kasutusel ka Elise-Eretria koolkonna nimetus.

Tema elu kohta on Diogenes Laertios oma teose "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamatus Menedemost puudutavas peatükis üles kirjutanud mitmeid anekdoote. Üks nendest väidab, et Eretria koolis puudus kord ning korrapärane pinkide asetus ja igaüks võis kuulata millist vestlust tahes, ringi liikudes või istudes.[4]

Menedemose filosoofiliste seisukohtade ja õpetuste kohta pole palju teada. Diogenes Laertios väidab, et ta ei sallinud Platoni Akadeemia õpetajaid, muuhulgas Xenokratest ega ka kürenaiku Paraibatest, eelistades nendele enda Megara õpetajat Stilponit.[5] Menedemos olnud osav vaidlustes, eriti vastuväidete ülesehitamisel ning Diogenes Laertios osundab üht tema väidetavatest meelisargumentidest:

„"Kas mitte üks kahest ei ole teisest teistsugune?" "Jah." "Ja kas hea tegemine pole midagi teistsugust kui hea?" "Jah." "Siis järelikult ei ole hea tegemine hea."
(vanakreeka "τὸ ἕτερον τοῦ ἑτέρου ἕτερόν ἐστι;" "ναί." "ἕτερον δέ ἐστι τὸ ὠφελεῖν τοῦ ἀγαθοῦ;" "ναί." "οὐκ ἄρα τὸ ὠφελεῖν ἀγαθόν ἐστιν.")“

Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 134

Lisaks olevat Menedemos arvanud, et tõde ei saa väljendada eitavate (vanakreeka ἀποφατικὰ) ega ka liidetud (vanakreeka συνημμένα) ning põimitud (vanakreeka συμπεπλεγμένα) väidetega, nõudes selle asemel kinnitavate (vanakreeka ἀποφατικὰ) ja ühetimõistetavate (vanakreeka τὰ οὐχ ἁπλᾶ) väidete kasutamist.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 125
  2. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 126
  3. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 105
  4. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 130
  5. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 134
  6. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 135