Elise-Eretria koolkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Elise asukoht Peloponnesose poolsaarel

Elise-Eretria koolkond on vanakreeka filosoofiakoolkond, mille rajas lühikest aega Sokratese tutvusringkonda kuulunud Phaidon Elisest[1] Phaidon on ka Platoni ühe dialoogi nimitegelane, kuid sellest hoolimata ei ole tema ja esialgse Elise koolkonna õpetusest palju teada. Ka Phaidoni õpilase, Elise Pleistanose kohta ei ole teada nimest enamat.

Elise koolkonna tegevust jätkasid Megara koolkonna esindaja Stilponi juures õppinud Menedemos Eretriast ja Asklepiades Phleiusist, kes kolisid kooli Elisest Eretriasse, misjärel hakati Diogenes Laertiose tunnistuse kohaselt varem Elise koolkonnaks nimetatut Eretria koolkonnaks nimetama.[1] Kuna mõlemast koolkonnast on võrdlemisi vähe teada ning ilmselt oli nendel koolidel tugev seos, siis nimetatakse neid tavaliselt koos Elise-Eretria koolkonnana.

Kuna Eretria koolkonna esindajad olid Stilponi õpilased, siis enamasti nähakse tugevat seost nende ja Megara koolkonna õpetuse vahel, mis väljendus usus ühtsesse hüvesuse ideese ning hea ja tõese teatavasse kokkukuuluvusse.[viide?] Cicero ütleb oma Academicas, et Eretria koolkonna esindajad arvasid hea asupaigaks olevat vaimu (ladina mens) ning seetõttu oli nende jaoks vaimuteravus see, mis tõde mõista ja muust eristada suudab.[2] Diogenes Laertiose väitel arvas koolkonna esindaja Menedemos, et tõde ei saa väljendada eitavate (vanakreeka ἀποφατικὰ) ega ka liidetud (vanakreeka συνημμένα) ning põimitud (vanakreeka συμπεπλεγμένα) väidetega, nõudes selle asemel kinnitavate (vanakreeka ἀποφατικὰ) ja ühetimõistetavate (vanakreeka τὰ οὐχ ἁπλᾶ) väidete kasutamist.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 105
  2. Cicero, "Academica" II raamat, lõik 42
  3. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 135