Meie

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ansamblist; Maire Aunaste saate kohta vaata artiklit Meie (saade), Jevgeni Zamjatini romaani kohta vaata artiklit Meie (romaan).

Meie oli Eesti ansambel.

Meie alustas tegevust Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilasansamblina ja tegutses põhiliselt aastatel 1973–1975, hiljem lühiajaliselt veel kahel perioodil.

Meie oli 1970ndate alguses üks Eesti tuntumaid intellektuaalrokiansambleid[viide?], kes kasutas oma kompositsioonide tekstidena isegi proosat, vabavärssidest rääkimata. Põhiliselt kasutati tekstidena siiski tolleaegset väärtluulet. Muusikaliselt eirati täielikult traditsioonilisi vorme ning eksperimenteeriti tolleaegsete tehniliste võimaluste piirides. Meie lauludest väärivad äramärkimist "Helgiheitja" ja "Puust tüdruk", aga ka "Liivakast". Ansambel kogunes 1972. aasta sügisel, avalik kontserttegevus algas 1973. aasta kevadel ja kestis kuni 1975. aasta sügiseni. Meie oli tudengiansambel. TPI aula oli sel ajal peamine rokk-kontsertide toimumise paik Tallinnas aga ka Eestis. Nõukogude ideoloogilise kontrolli all olevatesse raadiosse ja televisiooni pääsesid rokkansamblid haruharva ja põhiliselt siis, kui funktsionäärid juba magasid (keskööprogramm). Tegutsemise algul oli Meie ainus tõsisema roki ansambel Eestis, sest Ruja oli parasjagu jälle saanud esinemiskeelu ja Gunnar Grapsi Ornament oli veel tekkimata.

30 aasta möödudes tuli ansambel Meie juulis 2002 jälle kokku ja tegutses veel poolteist aastat, kuni 2003 aasta lõpuni. Vahetus vaid trummimängija, kelleks oli nüüd Ivar Sipra (Positron, Mess ja Noor Eesti), ülejäänud koosseis oli sama. Bändi eesmärgiks oli esialgu ülesastumine Eesti Progerocki festivalil Hiiumaal Kuri Proge 2002. Kuna publiku vastuvõtt Meie taas tulemisele oli ülihea, siis otsustas bänd kogu oma repertuaari taastada. Meie esimene tagasitulekukontsert Tallinnas toimus 26. jaanuaril 2003 Nõmme Kultuurikeskuses. Publik oli taas fantastiline. Meie tähistas 30 aasta möödumist oma esimesest kontserdist ja solisti 50. sünnipäeva aga Tartus Sadamateatris 8. mail 2003. 19. juulil 2003 andis Meie kontserdi Hiiumaal festivalil Kuri Proge 2003, millist ansambli liikmed ise peavad oma taas tulemise parimaks esinemiseks. Meie esines veel 15. augustil 2003 Tallinnas kuulsa Woodstocki festivali aastapäeval ning 30. augustil 2003 ja 26. detsembril 2003 Von Krahli Teatris. 2004. aasta ei olnud taas kokkutulnud ansamblile õnnelik, kuna kontserte praktiliselt polnud. 2004. aasta suve alguses salvestas Meie Tallinna Linnahalli stuudios aga üle pika aja kolm uut laulu, mille hulgas 2 olid päris uut ja lisaks jälle taastatud "Armastuse matused", mis jäi ansamblil kunagi salvestamata. 29. septembril 2004 kaotas Meie ühe oma asutajaliikme – soolokitarrist Kalle Vikati, mistõttu ansambli edasine tegevus katkes. Viimaseks Kalle tehtud lauluks jäi laul "Aeg", mis oli üks kolmest uuest salvestatud loost.

2010. aasta sügisel tuli ansambel jälle kokku, seekord uue soolokitarristiga, kelleks oli Robert Vood. Esineti üritusel Kevad Proge 2011, samuti astuti kontserdiga üles Tallinna klubis Rockstar. Väga meeleolukas esinemine toimus aga 19. augustil 2011 Võrus, Tamula järvelaval, kus esineti koos ansambliga Hetero. Ansambel Meie oli jätkuvalt olemas ja üle pika aja valmisid ka esimesed uued lood.

Pärast pikka vaheaega astus ansambel kolme oma lauluga jälle üles septembris 2017 Viimsi vanade bändide festivalil. Löökriistadel asendas Ivar Siprat seekord festivali korraldaja Lauri Viikna, kes sai oma uue rolliga väga hästi hakkama. Bändi vanad fännid olid igatahes kohal. 

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]