Mats Mõtslane

Mats Mõtslane (õieti Mart Kiirats; 6. jaanuar 1884 Tõstamaa vald – 16. november 1956 Vändra lähedal) oli eesti kirjanik.

Lõpetas 1904. aastal Tartu õpetajate seminari. Töötas ajavahemikul 1904–1911 Pärnumaal Saarde kihelkonnakooli juhatajana, valiti 1917 Maanõukogu ja 1920 I Riigikogu liikmeks. Seejärel oli talupidaja ja põllundustegelane ning aastatel 1932–1941 Murru algkooli (Are vallas) juhataja. Pärast sõda töötas Vändra Keskkoolis algklasside õpetaja ja aednikuna.

Looming

Mats Mõtslase esimesed teosed, vestelised külajutud, ilmusid 1902–1903 ajalehes Postimees ja ajakirjas Linda.

Omal ajal menukas esikraamat "Kraavitajad" (1906) käsitleb külakoolmeistrist rahvavalgustaja Paul Tombergi käekäiku. "Kraavitajatena" kujutataksegi jutustuses maakooliõpetajaid, kes kas või enese läbipõlemise hinnaga ikkagi ühiskonda kestva jälje jätavad. Esmalt ilmus teos Postimehes järjejutuna 1906 ja seejärel 800 eksemplaris raamatuna 1910, pälvides ka Eesti Kirjanduse Seltsi ergutusauhinna. 1914 ilmus teine trükk samas kirjastuses juba 1000 eksemplaris ja 1920 ka kolmas trükk. 1920. aastani avaldas ta mitu jutustust, kuid sellele järgnes seitse aastat uute teosteta. 1927–1933 avaldas Mõtslane 9 romaani, mis kujutavad talude pankrotistumist ja linnaelu moraalitust.

Kriitikas nimetati Mõtslase teoseid hiljem ajaviite- ja olmekirjanduseks ning ka ta ise kirjutas enda kohta 1937. aastal ajalehes Tänapäev: "Elan siin metsade ja rabade taga rahus ja vaikuses ning töös. Töö on elu suurim rõõm. Egas ma see päris-kirjanik ole! Noh, olen kirjutanud, kirjastused on tahtnud, aga kõik see on rohkem asjaarmastusest ja pisut ka äraelamiseks. Kui mind pensionile saadetakse, eks ma siis pean hakkama jällegi kirjutama. Ainet – oh, seda on külluses."

Mõtslase teosed olid menukad. Näiteks Pärnumaa raamatukogude aruannete kohaselt edastas Mõtslase teoseid 1933.-1934. aastal loetavuselt vaid A. H. Tammsaare. Mõõdukalt tunnustati ka kriminaalromaani "Saladuslik surm" (1931), mille kohta kirjutas Bernhard Linde: "Meil on mõnigi katsetanud üles soendada eesti kriminaaljuttu, mis näiteks Ed. Vilde loomingu esimesel kümnel aastal oli päris loetav. Selliste katsete hulka kuulub ka kõnealune teos. M. Mõtslaselt on see vist küll esimene sellesarnane katse ja sellisena pole ta kaugeltki ebaõnnestunud." Mõtslase viimasele, kaheosalisele romaanile "Kevadised vood" oli ta ise lubanud järge ning selle järele päris talt korduvalt ka Noor-Eesti kirjastus, kuid lubatud kolmandat osa ta enam ei kirjutanudki.

Romaani "Hilda Kõrevares" (1928) ilmumise järel süüdistas Richard Janno (Juhan Pahlpärk) ajalehes Postimees Mõtslast Janno varem samas lehes ilmunud veste "Istume kahekesi" plagieerimises (lk 60–62). Ajakirjas Eesti Kirjandus leiti, et samuti on raamatus plagieeritud saksa kirjaniku Bernhard Kellermanni raamatut "Der Thor" (1922) ja Johann Voldemar Jannseni lugu Albikära Antsust (lk 200–201). 1929. aastal ilmunud romaani "Külaotsa Hannes" raamjutustuse leidis kriitik A. Kurlents Eesti Kirjanduses olevat "lahjendatult ja tarbetult üksikasjadega koormatud kujul Mõtslase poolt endale omistatud" Pantelei Romanovi novell "Tema tingimused", mis Mõtslase enda tõlgituna oli ilmunud kogus "Kevad" aasta varem.

Nõukogude Eestis Mats Mõtslase raamatute kordustrükke ei ilmunud ning ka tal endal oli Eesti Vabariigi algusaastate aegse tegevuse pärast Nõukogude võimuga pahandusi. 1952. aastal ilmus Kanada kirjastuse Orto-Print väljaandel 1952. aastal Torontos kordustrükina romaan "Mu kodu".

Raamatuid

• jutustus "Kraavitajad" (1906)
• külajutt "Kukehansu Madis" (1912)
• jutustus "Kusta Poland" (1914)
• "Hans Tohver" (1920)
• romaan "Liblika lend. Jämedaid jooni igapäevasest elust" (1927)
• romaan "Mu kodu" (1927, jätkab samal aastal ilmunud "Libilika lendu")
• romaan "Hilda Kõrevares" (1928)
• jutustus "Külaotsa Hannes" (1929)
• romaan "Mäng" (1930)
• romaan "Mõrane hing" (1930)
• kriminaalromaani "Saladuslik surm" (1931)
• romaan "Kevadised vood. Jooni ja märkmeid ühe talu ja selle elanike saatusest" (I osa 1931, II osa 1933)

Tõlkeid

• 1928 Gustav Falke "Kolm head sõpra" Tartu: Eesti Kirjanduse Selts
• 1928 Pantelei Romanov "Kevad: armastusnovellid" Tartu: Kirjastus Tapper
• 1929 Margarete Böhme "Langenud naise päevik: surnu mälestused" Tartu: Rahvuskirjandus
• 1929 Nikolai Ognjov "Kostja Rjabtsevi päevik: 1923./1924.õppeaasta: (pilte II astme koolielust)" Tartu: Noor-Eesti kirjastus

Tunnustus

• 1927/1928 andis Eesti Kultuurkapitali Mõtslasele 500 krooni auhinnaraha.

Auhinnad

• 1910 Eesti Kirjanduse Seltsi ergutusauhind (jutustuse "Kraavitajad" eest)

Välislingid

• Mats Mõtslane Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Mart Kiiratsi eluloolisi andmeid (Siimusti raamatukogu kodulehe koopia Internet Archive'is)