Mats Ekman
Mats Ekman (1865 Ätsve (ka Ärtsve) talu, Noarootsi kihelkond – 1934 Riguldi) oli eestirootslasest luuletaja, keda tunti sünnitalu järgi ka nimega Ätsve Mats. Kirjanduses on talle viidatud kui "kodukandilaulikule", rootsi keeles bygdeskalden.[1]
Sünd ja lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Mats Ekman sündis Riguldi kandis Luksi ja Vanaküla külade vahel asunud Ätsve talus. Kolmeaastaselt haigestus ta lastehalvatusse ja olgugi ning kuigi ta tasapisi küll paranes, jäi ta parem käsi halvatuks. Seetõttu tuli tal tavapäraste talutööde tegemise asemel hakata karjapoisiks ja valvata teede väravaid.[1]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Karjuse ja valvurina oli tal lambaid karjatades või värava juures onnis istudes aega luuletada ning oma luuletused ja laulud üles kirjutada. Ta oli esimene, kes luuletas oma kodukandi murdes ja tema kirjutatud luuletusi oli lihtsa rütmilise meloodia abil võimalik ka laulda. Matsi luuletused annavad aimu rannarootslaste elust 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ning luuletused on eranditult kirjutatud murdekeeles ja tõenäoliselt puuduvad seal igasugused kirjanduslikud mõjutused väljastpoolt.[1]
Mats Ekmani looming on üks väheseid näiteid eestirootslaste kirjanduslikust loomingust enne 1920. aastaid.[2] On väidetud, et Mats Ekman tähendas eestirootslastele sama, mis temaga samal aastal surnud Ernst Enno eestlastele.[3]
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Mats Ekman suri Riguldis ja ta on maetud Noarootsi vallas asuvale Rooslepa kalmistule, kus asub ka tema mälestuskivi. Mälestuskivile on raiutud ka read tema luuletusest "Båndomstien" (rootsi keeles "Barndomstiden", eesti keeles "Lapsepõlve aeg"): "Hå fagror var änt skoen / e sina ljusgren färg! / Så fagort svalla roen / allt blomskast dal å bärg".[4]
Raamat ja CD
[muuda | muuda lähteteksti]2005. aastal ilmus Mats Ekmani luuletuste ja laulude kogu "Prästn e vargskall", kus tekstid on esitatud nii kirjakeeles kui ka eestirootsi murdes. Raamat sisaldab kõiki luuletaja 45 luuletust ja laulu (neist osad koos nootidega). Raamat sai nime ühe luuletuse järgi, mis jutustab metsa hundijahile läinud kirikuõpetajast, kes oli sunnitud huntide eest puu otsa põgenema ja kes pääses ühe rätsepa abiga kolm päeva hiljem.[1][5]
2011. aasta veebruaris salvestati Rootsi Raadio stuudios CD-plaat, millelt leiab 11 Mats Ekmani laulu ja kaks luuletust. Lugusid esitavad Riguldi juurtega Inga Ekman, Ingeborg Gineman ja Hjalmar Stenberg (kellele kõigile on neis kõlav "noarootsi keel" emakeeleks) ning Mats Ekmani kauge sugulane Inga Ekman. Muusikutest saadavad neid Sofia Joons viiulil ja Mall Ney harmooniumil.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Estlandssvensk 2-2011, lk 32-33. Vaadatud 12.08.2014.
- ↑ Estlandssvenskar. Vaadatud 12.08.2014.
- ↑ RONOR, 3-4, 1990, lk 7. Vaadatud 12.08.2014.
- ↑ Rooslepa kalmistu - Noarootsi Vallavalitsus. Vaadatud. 12.08.2014.
- ↑ Eesti rahvusbibliograafia. Vaadatud 12.08.2014.