Rooslepa kalmistu
Rooslepa kalmistu on Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas asuv kalmistu. Kalmistualuse maa omanik ja haldaja on Lääne-Nigula vald.[1] Kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks.[2]
Kalmistust on kasutusel ligikaudu kaks kolmandikku. 2004. aastal inventeeriti kalmistul umbes 1100 hauaplatsi. Valla kodulehelt leiab ka kalmistu haudade registri.[1][3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rooslepa kalmistu on matmiskohana kasutusel tõenäoliselt juba 16. sajandi keskpaigast.
3. juulil 1932 külastas Rooslepa kabelit Rootsi kroonprints Gustav Adolf.[4][5]
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmistul asuvad 1992. aastal ehitatud puidust kellatorn, kabeli ette lõunaküljele paigaldatud mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud Riguldi elanikele ning kabeli kirdenurga lähistele 1990. aastal paigutatud eestirootslasest luuletaja Mats Ekmani (1859–1934) haud. Kabeli kagunurga lähedal on säilinud võlvlaega keldri varemed.[1][5]
Kalmistu piirneb pae- ja maakivist aiaga, millele on ehitatud savikivist katus. Kalmistu edelaosas asub Riguldi mõisa endiste omanike Taubede perekonna mälestuskabel. Kabel renoveeriti 1990. aastal ja seal tutvustatakse kalmistu ajalugu. Samas paikneb ka sepistatud metallaiaga ümbritsetud Taubede matmispaik.[1][5]
Kalmistul asub 2006. aastal taastatud Rooslepa kabel.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Rooslepa kalmistu - Noarootsi Vallavalitsus. Vaadatud. 12.08.2014.
- ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine – Riigi Teataja. Vaadatud 11.08.2014.
- ↑ Kalmistute plaanid ja maetute nimekirjad - Noarootsi Vallavalitsus. Vaadatud. 11.08.2014.
- ↑ Gustav Adolfi tutvub rannarootslaste asualadega | Histrodamus.ee. Vaadatud 12.08.2014.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus. Vaadatud 12.08.2014.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rooslepa kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
