Mati Pääsuke

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mati Pääsuke 2010. aastal

Mati Pääsuke (sündinud 2. aprillil 1954 Viljandis) on eesti spordifüsioloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mati Pääsuke on teenistujate poeg.[1]

Lõpetas 1972 Abja Keskkooli, 1976 TÜ kehakultuuriteaduskonna, 1982 aspirantuuri, bioloogiakandidaat (1987, TÜ), väitekiri "Физиологическая характеристика развития утомления при повторной локальной статистической работе".[1]

Oli 1976–77 Nuia Keskkooli õpetaja, 1977–79 Viljandi Laste- ja Noorte Spordikooli treener-õpetaja, 1982–86 TÜ kehakultuuriteaduskonna võimlemise ja biomehaanika kateedri nooremteadur, 1987–89 treeningprotsessi uurimise labori teadur ja vanemteadur, 1989–92 spordifüsioloogia kateedri dotsent, 1992–2001 spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi dotsent, 1989–98 ja 2007–2013 oli ta TÜ kehakultuuriteaduskonna dekaan.

1998–2004 spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi juhataja, aastast 2002 Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika professor, aastast 2004 ka kehakultuuriteaduskonna prodekaan. Täiendas end 1989 Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis, 1998 Ljubljana Ülikoolis, 2005 Granada ja Sevilla ülikoolis. Õpetanud biomehaanikat, kinesioloogiat, füsioloogiat ja spordifüsioloogiat, funktsionaalset anatoomiat; koostanud õppevahendeid, sh 6 õpikut (osa kaasautorina).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: närvi-lihasaparaadi füsioloogia, kinesioloogia, biomehaanika, spordifüsioloogia, füüsiline rehabilitatsioon. Uurinud adaptatiivseid muutusi närvi-lihassüsteemis erineva iseloomuga sporditreeningul ja väsimuse füsioloogia mehhanisme, laste motoorset võimekust pre- ja postpuberteedieas, motoorsete funktsioonide muutusi seoses vananemisega ning liigesevigastuste ja osteoartroosiga patsientidel. Oli TÜ treeningprotsessi labori (1987) ning kinesioloogia labori (1990) loojaid. Saanud ETF grante, olnud sihtfinantseeritavate teemade põhitäitja. Eesti Füsioloogia Seltsi liige (aastast 1981), Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige (1989), Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni (aastast 2001), International Society of Biomechanics (aastast 1996), International Society of Biomechanics of Sport (aastast 1997) ja International Council for Physical Activity and Fitness Research liige (aastast 2002). Üle 320 teadustrükise, aimetrükised.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gender differences in fundamental movement patterns, motor performances and strength measurements of prepubertal children (kaasautor L. Raudsepp). // Pediatric Exercise Sci. 7 (1995)
  • Neuromuscular fatigue during repeated exhaustive submaximal static contractions of knee extensor muscles in endurance-trained, power-trained and untrained men (kaasautorid J. Ereline, H. Gapeyeva). // Acta Physiol. Scand. 166 (1999)
  • Twitch contractile properties of plantar flexor muscles in power and endurance trained athletes (kaasautorid J. Ereline, H. Gapeyeva). // Eur. J. Appl. Physiol. 80 (1999)
  • Twitch contraction properties of plantar flexor muscles in pre- and post-pubertal boys and men (kaasautorid J. Ereline, H. Gapeyeva). // Eur. J. Appl. Physiol. 82 (2000)
  • Age-related differences in twitch contractile properties of plantarflexor muscles in women (kaasautor). // Acta Physiol. Scand. 170 (2000)
  • Lower extremity performance in older female patients with Parkinson's disease (kaasautor). // Aging: Clin. and Exp. Res. 14 (2002)
  • Coordination dynamics in Parkinson's disease patients and healthy subjects quantified by the coordination dynamics recording method and EMG (kaasautor). // Electromyography Clin. Neurophysiol. 43 (2003)
  • Relationship between leg bone mineral values and muscle strength in women with different physical activity (kaasautor). // J. Bone Mineral Metabolism 23 (2005).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 140
  • Who's Who in the World, 20th ed., 2003 (Marquis)
  • Who's Who in Medicine and Healthcare, 5th ed., 2004–2005 (Marquis)
  • Who's Who in Science and Engineering, 9th ed., 2006 (Marquis)
  • 2000 Outstanding Intellectuals of the 21st Century, 2004 (Int. Biographic Centre)
  • Int. Directory of Experts and Expertise, Premiere Edition, 2005 (Am. Biographical Inst.)
  • Dictionary of International Biography, 32rd ed, 2005 (Int. Biographic Centre
  • The Cambridge Blue Book, 2005 (Int. Biographic Centre).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Videod
Meedias
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.