Marstalli mägi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Marstalli mägi on Tallinna vanalinnas, Toompea kõrgendiku nõlva Tallinna linnamüüri ja Rüütli tänava äärsete majade taga asetseva tugimüüri vahel, alates Lühikese jala käänul olevast Lühikese jala väravast kuni Neitsitornini asuv osa. Toompea kagukülje neemikut, mille harjale müür kerkis, kutsuti keskajal nii Suure Linnuse sarveks, aga ka Väikeseks mäeks. 1362. aastal, kui mäe alla koliti linna töökojad (marstall), siis hakati kutsuma ala Marstallimäeks[1].

Nimetus pärineb keskaegse Tallinna linna tööhoovilt (Marstall), hiljem asus endise tööhoovi maatükil linna valukoda, kus valati suurtükke, kirikukelli jne. ja samas asus ka linna relvatöökoda[2] ja mündikoda. Raekoja platsi läheduses asunud linna vana tööhoov, asus 1362. aastast Rüütli tänaval ja püsis sellel kohal 19. sajandini. Aadressil Rüütli tänav 4/6 paiknesid kõrvuti sepikoda ja valukoda ning veidi eemal, Rüütli tänav 10, ka linna vana arsenal. Kogu territoorium ulatus tänavast kuni Tallinna linnamüürini, võttes enda alla ka praeguse Taani kuninga aia piirkonna[3].

Marstallimäe nimi jäi kasutusele kuni maa-ala erastamiseni, 19. sajandi algusest on õueala kandnud eraomanike nimesid. Pikka aega tunti ala Nestleri aiana, seejärel Limanni ja Siversi aiana. Veel 1930. aastatel tunti ala Kuningaaiana. Taani Kuninga aia nimetus läks laiemalt käibele 1960. aastatel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Neitsitorni ajalugu, linnamuuseum.ee (vaadatud 05.07.2019)
  2. Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Keel ja Kirjandus, 1964 nr 7
  3. Ando Pajus, Tallinna vanimas tööstuspiirkonnas Rüütli tänaval valmisid kirikukellad ja suurtükid, Pealinn, ee, 14. mai 2018