Marie Laurencin
| Marie Laurencin | |
|---|---|
 Marie Laurencin umbes 1912. aastal Pariisis | |
| Sündinud |
31. oktoober 1883 Pariis, Prantsusmaa |
| Surnud |
8. juuni 1956 (72-aastaselt) Pariis, Prantsusmaa |
| Rahvus | prantslane |
| Tegevusala | maal, gravüür |
| Kunstivool | kubism |
Marie Laurencin (prantsuse [ma'ʁi loʁɑ̃'sɛ̃]; 31. oktoober 1883 Pariis – 8. juuni 1956 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik ja graafik.[1] Ta kuulus kubistina Section d'Origa seotud Pariisi avangardistide hulka.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Laurencin sündis Pariisis, kus elas enamiku oma elust. 18-aastaselt õppis ta Sèvres'is portselanimaali, naasis seejärel Pariisi ja jätkas kunstiõpinguid Académie Humbertis, kus keskendus õlimaalile.
20. sajandi alguses oli Laurencin Pariisi avangardi tähtis kuju. Ta kuulus nii Pablo Picasso ringi kui ka Section d'Origa seotud kubistide (Jean Metzinger, Albert Gleizes, Robert Delaunay, Henri le Fauconnier ja Francis Picabia) hulka, osaledes viimaste näitustel.
Laurencinil oli lähisuhe Guillaume Apollinaire'iga, kelle muusaks naist sageli on peetud. Tal olid ka sidemed USA päritolu kirjaniku Natalie Clifford Barney kirjandusliku salongiga. Tal oli nii hetero- kui ka homoseksuaalseid suhteid.[2]
Esimese maailmasõja ajal suundus Laurencin koos oma toonase abikaasa, Saksamaal sündinud parun Otto von Waëtjeniga eksiili Hispaaniasse, kuna abielu kaudu oli ta kaotanud Prantsusmaa kodakondsuse. Hiljem elas paar lühikest aega Düsseldorfis. Pärast lahutust 1929. aastal naasis Laurencin Pariisi, kus saavutas kunstnikuna materiaalse edu, mis kestis kuni 1930. aastate majanduslanguseni. 1930. aastail töötas ta erakoolis kunstiõpetajana.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Laurencini loomingu hulka kuuluvad õlimaalid, akvarellid, joonistused ja graafilised lehed. Ta on üks väheseid tuntud naissoost kubiste Sonia Delaunay, Marie Vorobieffi ja Franciska Clauseni kõrval. Tema loomingule on mõju avaldanud Pablo Picasso ja Georges Braque, ent Laurencini iseloomustab isikupärane abstraktne stiil, mis ei mahu täiesti kubismi reeglite alla. Enamasti kujutab ta naiste gruppe ja portreid, kasutades pastelseid värve ja kumeraid vorme.
1983. aastal avati Laurencini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Jaapanis Nagano prefektuuris Marie Laurencini muuseum, kus on hoiul kunstniku arhiiv ja üle 500 tema teose.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maurice Raynal, Modern French Painters, Ayer Publishing, 1928, ISBN 978-0-405-00735-4, lk. 108
- ↑ Elizabeth Ashburn, "Laurençin, Marie" (glbtqarchive.com, pdf)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marie Laurencin |