Marfa Boretskaja

From Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Marfa Boretskaja Klavdi Lebedevi maalil "Novgorodi veetše purustamine" (Марфа Посадница. Уничтожение новгородского веча, 1889)
Marfa mälestusmärgil "Tuhandeaastasele Venemaale" (1862)

Marfa Boretskaja oli possaadniku Issaak Boretski lesk, kes juhtis Ivan III võimuambitsioonide vastu seisjaid Novgorodis ja on keskaegse Venemaa poliitilises elus osalenud naistest üks tuntumaid.

Eluloolist[edit | edit source]

Marfa sündis poliitiliselt mõjukas Lošinskite bojaariperekonnas ja abiellus rikka bojaari Issaak Andrejevitš Boretskiga, kes oli Novgorodi possaadnik aastail 1438–1439 ja 1453. aastal. Tal oli kaks poega, Dmitri ja Fjodor. Marfa jäi 1460. aastatel leseks, ent oli jätkuvalt üks Novgorodi rikkamaid inimesi, kellel olid oma orjad ja märkimisväärsed maavaldused. Talupojad tema Novgorodist põhja pool paiknevates valdustes tegelesid kalastamise, karusloomade küttimise, karjakasvatuse ja soolakeetmisega, lõunapoolsetes maavaldustes lina ja teravilja kasvatamisega.

15. sajandi keskel teravnesid Moskva suurvürstiriigi ja Novgorodi vabariigi suhted, mis ennegi olid olnud pingelised vaidluste tõttu kaubanduse, maksude ning kohtuvõimu ja seaduste pädevuse ja alluvusalade küsimustes, avaliku sõjategevuseni. 1471. aastal võttis Ivan III ette sõjakäigu Novgorodi bojaaride vastu, kes olid valmis hakkama Leedu suurvürsti Kazimierz IV liitlasteks. Anonüümne kirjutis, mis on ainsas eksemplaris säilinud Sofia esimeses kroonikas, süüdistab Marfa Boretskajat sepitsuses abielluda leedu aadlimehe Mihhail Olelkovitšiga ja valitseda koos temaga Novgorodi Leedu kuninga vasallina[1].

Teised allikad seda süüdistust ei kinnita, olgugi et tema poeg Dmitri, possaadnik 1470–1471, võitles Novgorodi vägedes Moskva vastu 14. juulil 1471 toimunud lahingus Šeloni jõe ääres, langes vangi ja hukati Ivan III käsul kümmekond päeva hiljem. Marfa teine poeg Fjodor oli samuti Leedu-meelsete leeris, kuid tema tegevusest pole palju teada. Viimases sõjakäigus Novgorodi vastu 1478. aastal kehtestas Ivan III Novgorodi allumise Moskva suurvürsti määratud asevalitsejatele ja nõudis kohalike rikaste maaomanike küüditamist ning ümberasustamist, 7. veebruaril 1478 Marfa vahistati, tema omand konfiskeeriti ja ta ise saadeti pagendusse, ühe versiooni järgi pühitseti sunniviisil nunnaks. Sealtmaalt puuduvad tema elukäigu kohta igasugused teated.

Ilukirjanduses[edit | edit source]

Marfa Boretskaja on peategelane N. Karamzini ajaloolises jutustuses "Marfa-possaadnikulesk ehk Novgorodi alistamine" ("Марфа-Посадница, или покорение Новагорода")[2]. See on tugevasti mõjutanud Marfa Boretskaja kuvandit Venemaa ajalookirjanduses[3].

Sergei Jessenin on 1914. aastal kirjutanud poeemi "Марфа Посадница"[4].

Muud[edit | edit source]

Marfa on ühe figuurina kujutatud 1862. aastal püstitatud mälestusmärgil "Tuhandeaastasele Venemaale" ("Тысячелетие России") Veliki Novgorodis.

Viited[edit | edit source]