Mare Saag

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mare Saag (aastani 1972 Hein, sündinud 17. juunil 1952 Põltsamaal) on Eesti arstiteadlane ja hambaarst.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mare Saag on tööliste tütar.[1]

Lõpetas 1970 Tartu 2. Keskkooli, 1975 TÜ stomatoloogia osakonna, meditsiinikandidaat (1990, Leningradi I Meditsiiniinstituut), väitekiri "Состояние пародонта в молодом возрасте". Täiendanud end Stockholmis Karolinska Instituudis (1991) jm. Oli 1975–1976 Tartu Stomatoloogia Polikliiniku arst, 1976–1977 TÜ stomatoloogia kateedri vanemlaborant, 1977–1992 assistent, 1992–1994 stomatoloogia kliiniku assistent, 1995–1998 vanemassistent, aastast 1998 dotsent, aastast 2003 juhataja, aastast 2013 professor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: suu limaskesta ja parodondi haiguste probleemid, ksülitool ja suuõõne mikrofloora, kaaries, dieetsuhkrute toime hambakatule; huule- ja suulaelõhede geneetika; hambaravi maksumus Eestis. Osalenud viies rahvusvahelises uurimisprojektis. Quintessenz Eesti peatoimetaja (1996–2000), Stomatologija (Leedu) toimetaja (aastast 2003), DentArt (Ukraina) toimetuse liige. Tartu Stomatoloogia Seltsi esimees (1994–1998), juhatuse liige (1998–2006), Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse (1996–1998) ja volikogu liige (aastast 1998), Eesti Stomatoloogia Seltsi president (1998–2006); International Association of Dental Researchi liige ja selle Nordic Division'i juhatuse liige (aastast 2004), European Association of Oral Medicine nõukogu liige (1998–2002), Ülemaailmse Hambaarstide Föderatsiooni Eesti sekretär ja assamblee delegaat (1998–2006), Soome Hambaarstide Seltsi korrespondentliige (aastast 2001), Dentsply de Trey Regional (Nordic) Advisory Board'i liige (aastast 2004). Ta on üle 70 teadustrükise autor, koostanud ka õppevahendeid.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 48

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • The dependancy of the prevalence of stomatological diseases on some anthropometric features (kaasautor). // TÜ Toim 951 (1992)
  • Polyol-combinant saliva stimulants: a 4-month pilot study in young adults (kaasautor). // Acta Odontol. Scand. 56 (1998) 2
  • Dental caries in schoolchildren of an Estonian and Danish municipality (kaasautor). // International J. Paed. Dent. 10 (2000) 4
  • Inglise-eesti stomatoloogia oskussõnastik. I osa (kaasautor S. Kalmus) (2002)
  • Parodontiidi esmane ravi: efektiivsuse mikrobioloogiline hindamine ja patogeenide spekter TÜK Ühendlaboris (kaasautor). // EA (2003) 11
  • Joogivee fluorisisaldus Eestis, selle tähtsus hambakaariese ja -fluoroosi levimuses ja ennetuses (kaasautor). Tartu, 2005
  • The microbial status of patients with periodontitis in Southern Estonia after non-surgical periodontal therapy (kaasautor). // Stomatologija (Leedu) 7 (2005) 2
  • Metronidazole concentrations in plasma, saliva and gingival crevice fluid after multiple administration in patients with periodontitis (kaasautor). // J. Clin. Periodontol. 32 (2005) 2
  • Similarity of the effects of erythritol and xylitol on some risk factors of dental caries (kaasautor). // Caries Res. 39 (2005) 3
  • Suitsetamise mõju kroonilise parodontiidiga patsientide mittekirurgilise ja süsteemse antibiootilise ravikombinatsiooni efektiivsusele (kaasautor). // Eesti Arst (2006) 1.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 123
  • II, 156
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 269
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 386, 387, 390, 391, 393, 395, 397–401.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.