Maniwalde

Allikas: Vikipeedia

Maniwalde (Manivalde, tõlgendatud ka kui Vanevalde, Vanevald; surnud 21. septembril 1217) oli muinaseestlaste vanem.

Ta esineb Henriku Liivimaa kroonikas vaid ühel korral, nimelt Madisepäeva lahingus, kus ta koos Lembitu, Wottele ja teiste Sakala vanematega langeb:

De bello Sackalanensium, quod commiserunt cum eis. Letti quoque, in sinistro cornu dimicantes, audacter una cum Theuthonicis suos adversarios invadebant, contra quos ordinati erant Sackalanenses simul cum Lembito et ceteris senioribus suis. Qui multos de Lettis vulnerantes et quosdam interficientes fortiterque pugnantes diuque restiterunt. Sed videntes turbam mediam a Theuthonicis in fugam conversam terga verterunt et ipsi. Et persequuti sunt eos Letti et multos occiderunt ex eis, et ceteri fugerunt. Et cognovit Veko, frater Roboam, Lembitum et persequutus est eum, tollens vestimenta eus, et ceteri caput eius amputantes detulerunt secum in Lyvoniam. Et ceciderunt ibidem alii seniores de Sackala, Wottele, Maniwalde cum aliis quam plurimis. Lyvones vero, qui ad dexteram erant ordinati, videntes lanceas Estonum crudeliter super se volantes declinaverunt ad Theuthonicos et cum eis persequebantur fugientes.[1]

Sakalaste lahingust, mille nad nendega pidasid. Ka lätlased, võideldes vasakul tiival, ründasid julgesti koos sakslastega oma vastaseid, nende vastu olid seatud sakalased ühes Lembito ja oma muude vanematega. Haavates paljusid lätlaste hulgast ja mõningaid tappes ja vapralt võideldes, panid nad kaua vastu. Kuid nähes, et sakslased olid keskmise väesalga põgenema pööranud, pöörasid nad ka ise selja. Ja lätlased ajasid neid taga ja tapsid neist paljud ning muud põgenesid. Ja Veko, Roboami vend, tundis Lembitu ära ja ajas teda taga ja tappis ta, võttes ta riided, teised aga, võttes tema pea maha, viisid endaga kaasa Liivimaale. Ja langesid seal ka teised Sakala vanemad, Wottele, Maniwalde koos õige paljude teistega. Liivlased aga, kes olid seatud paremale, nähes eestlaste odasid julmalt enda peale lendamas, põikasid kõrvale sakslaste juurde ja ajasid koos nendega põgenejaid taga.[1]

Maniwalde nimi on arvatavalt germaani päritolu (Manowald, Manowaldus), kuid Julius Mägiste on oletanud, et Läti Henrik tegi tema nime ülestähendamisel kirjavea ja et tema tegelik nimi oli Vanevald või Vanevalde.[2]

Ilukirjanduses ja filmis[muuda | muuda lähteteksti]

Maniwalde tegelaskuju esineb ka Karl August Hindrey romaanides "Loojak I–II", kus teda kujutatakse manatargana.

Filmis "Malev" kujutatakse Maniwaldet Harjumaa kõige leidlikuma vanemana. Kaadritagune jutustaja kommentaar mainib, et tema hüüdnimi olla leidlikkuse pärast olnud Harju Loogiline.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, XXI 3, lk 179–181.
  2. Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, lk 181, kommentaar 14.