Wottele

Allikas: Vikipeedia

Wottele (ka Vottele, tõlgendatud kui Võtteli või Vootele; surnud 21. septembril 1217) oli muinaseesti vanem, kes langes Madisepäeva lahingus.

Henriku Liivimaa kroonika mainib Wottelet vaid lahingu kirjelduses, kus ta koos Lembitu, Maniwalde ja teiste Sakala vanematega langes:

De bello Sackalanensium, quod commiserunt cum eis. Letti quoque, in sinistro cornu dimicantes, audacter una cum Theuthonicis suos adversarios invadebant, contra quos ordinati erant Sackalanenses simul cum Lembito et ceteris senioribus suis. Qui multos de Lettis vulnerantes et quosdam interficientes fortiterque pugnantes diuque restiterunt. Sed videntes turbam mediam a Theuthonicis in fugam conversam terga verterunt et ipsi. Et persequuti sunt eos Letti et multos occiderunt ex eis, et ceteri fugerunt. Et cognovit Veko, frater Roboam, Lembitum et persequutus est eum, tollens vestimenta eus, et ceteri caput eius amputantes detulerunt secum in Lyvoniam. Et ceciderunt ibidem alii seniores de Sackala, Wottele, Maniwalde cum aliis quam plurimis. Lyvones vero, qui ad dexteram erant ordinati, videntes lanceas Estonum crudeliter super se volantes declinaverunt ad Theuthonicos et cum eis persequebantur fugientes.[1]

Sakalaste lahingust, mille nad nendega pidasid. Ka lätlased, võideldes vasakul tiival, ründasid julgesti koos sakslastega oma vastaseid, nende vastu olid seatud sakalased ühes Lembito ja oma muude vanematega. Haavates paljusid lätlaste hulgast ja mõningaid tappes ja vapralt võideldes, panid nad kaua vastu. Kuid nähes, et sakslased olid keskmise väesalga põgenema pööranud, pöörasid nad ka ise selja. Ja lätlased ajasid neid taga ja tapsid neist paljud ning muud põgenesid. Ja Veko, Roboami vend, tundis Lembitu ära ja ajas teda taga ja tappis ta, võttes ta riided, teised aga, võttes tema pea maha, viisid endaga kaasa Liivimaale. Ja langesid seal ka teised Sakala vanemad, Wottele, Maniwalde koos õige paljude teistega. Liivlased aga, kes olid seatud paremale, nähes eestlaste odasid julmalt enda peale lendamas, põikasid kõrvale sakslaste juurde ja ajasid koos nendega põgenejaid taga.[1]

Varasemal ajal on tõlgendatud Wottele eestikeelseks nimekujuks Vootele ja uuemal ajal Võtteli ~ Võitelija, kuid Henriku kroonika 1982. aasta tõlke kommentaarides on Enn Tarvel hinnanud neid kõiki küsitavaiks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, XXI 3, lk 179–181.
  2. Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, lk 181, kommentaar 13.